313
hakkas wägi Rakwerest Narwa poole liikuma.
„Kuulajad oliwad Wene leeri sõnumi toonud, et kuningas suure wäega tulemas; aga gindral Scheremetjew waidles wasta ja ütles: „Need maad siin pool merd onRootsi wäest tühjad, sest et kõige suurem hulk Riia linna on warjamas, ja teine wägi ei saanud üle mere tulla: kui kuningas kõik wäge Pärnust, Tallinnast ehk Tartustgi kokkukogunud, siis ei wõi temal enam, kui kaheksa, ehk, kui õige palju, üheksa tuhat meest olla,“ ja oli ka tark mees õieti küll arwanud. Selle pärast andis ta nõuu linna ümber nii palju wäge jätta, kui tarwis laagrit ning ka linna hoida, et keegi sest wälja ei saaks tulla, et tagant pääle hakata, ja teise wäehulgaga andis nõuu kuninga wastu ja tormates tema wähese rahwa pääle minna. Aga ei kiitnud teised gindralid, ega ka Peeter isegi seda nõuu hääks; waid arwati nõnda, et Pühajõele kolm tuhat, ja Sillamäele niisama palju, aga Waiwara mägede pääle kuus tuhat meest wastu saata, kes kantsisid pidiwad tegema, ja nende taga waenlast ootama, teda wäsitama ning kõrwaltkäijate (flanköride) laskmise- ja nakkamisega teda segama, wiitma ja tema rahwa hulka haawhaawalt wähendama.
„Kui Kaarel Pühajõele jõudis, laskis ta eest suurtükkidega kantsi pääle ja saatis neli tuhat jala- ja kaks tuhat hobuse-wäge alamalt jõest läbi, et tagant kantsi pääle hakata. Kui Wene wägi seda nõuu märkas, läks ta tormates Sillamäe poole, kus, kuda ülemal öeldud, ka kolm tuhat meest kantsis oli seismas. Kaarel ruttas järele, ja kui teda kantsi pääle nähti tormawat, heitis Wene wägi jooksu, et nendega, kes Waiwaras oliwad, suure leeri juurde jõuda, mis Narwa linna all seisis. Öö tuli pääle; Rootsi wägi oli ära wäsinud, ja sadas weel päälegi kangesti wihma ja lund segamini: Jäädi siis puhkama, ja teisel hommikul puhte ajal hakkas jälle Narwa poole liikuma, kuhu enne lõunat kella kümne ajal jõudis. Andis Kaarel oma rahwale neli tundi aega puhata, priskesti süüa ja juua, ja ütles: „Rootsi mehed! kellu kaks hakkame tööle: aga hommen puhkame rahuga Narwa lin-
