Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/314

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

306

imestas neid weel enam, et Masing selle kirja Eesti keeles ütles enne walmis kirjutanud olewat (millest ka ta nimigi), ei mitte enne Saksa keeli mõteldud ja siis Eesti keelde tõlgitud, kuda sagedasti enne oma kirjutamisel weel oli teinud. Siisgi tõusis ühes osas osawõtjates kadedust ja teises endisesse eba-arwamisesse sitkeks jäänud loomu, mis mõlemad kusagil nii suured ei ole, kui meie (Eesti) naabri-maal, ning asi jõudis nii kaugele, et Masingi katse Eesti keelt harida edasi ei läinud, ja see esimene wihk jäi ka wiimseks ilmuma. Tõsi on, et ta aastal 1817 Rosenplänteri „abil“ kirjale, mis algatud, iseäralise ajakirja näol tahtis jatku anda, millel nimeks pidi olema: „Kritisches Journal der ehstnischen Sprache und Literatur,“ aga kui tema ilmutus ühte wiisi külmal kombel wastuwõeti, nagu endinegi kiri ja tellijaid ka küllalt ei tulnud, suri ka see ettewõte juba enne sündimist.

„Masingi kirjutamise himu see siisgi ei suretanud, aga nüüd wõttis ta otsuseks oma lugejaid laiemalt ning alamalt poolt otsida, see on rahwa enese seast. Nõnda toimetas ta rahwa hääks kirja „Pühhapäwa wahheluggemised,“ mille esimene jagu ilmus a. 1818 (Tartus). Selles ilmutuses ütleb Masing raskel meelel tähele pannud olewat, kuda rahwas üleüldse loomade kombel olles wõi kõrtsis keha ja waimu olu wiina läbi rikkudes pühapäewa wiidab, ja tahtis nüüd selles kirjas neile Jumala sõna lugemise wahele muud lõbusat lugemist pakkuda. Weel rahwalikumal keelel, kui ülemal antud ja meelde tuletatud kirjas, annab ta neis lugemistes selgeid teateid wõõrastest maadest ja nende toodetest, ja peagi hakkab ta Ida-India looduse rikkusest ja rahwa tähelepandawamatest omadustest kõnelema. Tõesti kasulik on rahwale see, et tegija igas paigas, kus aga sünnis, wõõraste maade, rahwaste ja toodete seletamise Piibliga ühtusesse paneb ja näitab, mis nimel, wõrdlusel wõi muul kombel neist midagi pühas kirjas ülewal seisab ja kergitab seda wiisi paljudel kohtadel pühakirja mõistmist lihtlabasele lugejale. Ja sügawat auustamist tegija kohta äratab lugeja meeles see terwest raamatust läbi