Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/277

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

269

mal nimetatud Hansu, Jaagupit ja Aabramit peame, et küll ka mõni teine tema õpilane wissisti on ligi aidanud. Selle tööga on need Eesti mehed, kelle nimedgi kindlasti teada ei ole, enestele kui ka Rosenplänterile otse auusamba üles pannud. Meil ei ole aga siin ruumi puuduse pärast wõimalik rohkem kui mõnda ainust kirjeldust üles wõtta, kuna me terwet elu-kirjeldust, mis eestlaste kohta käib, suuremalt osalt peame puutumata jätma. Järgmised lugemised paneme siin ette:

Eesti talupoja hoone kirjeldus. Talupoja elumaja on ümmargustest palkidest ülesraiutud ning enamasti pikem, kui tal laiust on. Üks kõrge maja on 20 ehk 21 ehk 23 (palgi-) korda kõrge. Lae all on üks palk risti, keskpaiga toa kohas, mis lage aitab ülewal hoida, ning selle palgi nimi on ristpalk. Lae palgi otsade pääl on üks ehk kaks korda palkisid, ning nende palkide nimi on pranspalgid. Teine pool otsas on rehealune ehk riha-alune, kus talupoeg suwel omad rehed peksab, ning kus ta talwel omad hobused ja härjad sisse paneb. Rehealune on ka kümme ehk kaksteistkümmend korda kõrge. Tema seinadest on neli ehk wiis palki üle, mis kaunis jämedad on; nende palkide nimi on haampalgid. Haampalkide pääl on roigastest wõi laudadest lagi, mida laudiks saab hüütud. Rehealuse wäljapool otsas on sellesama katuse all weel üks sülla laiune jätk, kus talupoja haganad sees seisawad, ning selle nimi on hagana-ladu. Kõigil majadel ei ole otsas hagana-ladu, waid on toa seina tagapool kõrwas.

Kammer on teises otsas, sääl küljes, kuspool ahi on. Ahju persse taga on mõnel ka teine kammer, ning seda hüütakse taga-kambriks. Seda kammert, mis otsas on, hüütakse eest-kambriks. Toa ukse ees on toa-esine, ning see sein, mis räästa all on, millest toa-esine saab, see on lode- ehk rõhu-sein.

Paarid on ka palkidest, aga mitte nõnda jämedatest, kui maja ise. Need otsad, mis pääl on, neil on pügalad sisse raiutud ja risti koos. Need otsad, mis all on, käiwad pranspalkide pääle,