250
tete, sõnade ja tegude üle walwata; aga ma olen oma tõotust pidanud, ja mul on rõõm selle üle, et ma oma wana hääd seltsimeest weel igaweses elus tema hää nõuu eest wõin tänada. Ma suren nüüd rahuga ja rõõmsa lootusega. Ma ’pole küll wõinud kõike hääks teha, mis olen kurja teinud; aga ma loodan Jumala halastuse pääle, et ta mulle armust seda wõtab hääks arwata, mis ma teile, armsad lapsed, olen teinud. Ärge unustage aga minu õpetusi mitte ära, ning jääge hääks ning jumalakartlikuks otsani, küll siis me teine teist jälle taewas leiame. Ja teie, kes wanemad olete, õppige mu kurjast eesmärgist, missugust õnnetust oma lastele ja teistele saadate, kui oma laste üleantust ja wallatust sallite ja neid mitte hästi ei kaswata. Selle pärast peate üks kord Jumala kohtu ees wastust andma. Ma tänan teid, armsad lapsed, kõigest südamest, et sõnakuulelikud minule olete olnud ja oma armastuse läbi mulle nii palju rõõmu saatnud! Olge terwed ka, teie wanemad, et mind olete talitanud, toitnud ja minuga kannatanud.“
Wana Peeter tahtis weel enam rääkida, aga tema walu sai nii kangeks, et ta keeletuks jäi. Ta heitis pea pärast hinge, ja wanad ning noored nutsiwad ja oleksiwad teda kõik häämeelega weel eneste juures pidanud.“
Eesti kirjanduse kolmas ajajärk.
Kirjanduse seisust aastasaja pööril.
Üheksateistkümnenda aastasajaga algab Eesti kirjanduses uus ajajärk, mida järje ja loomu järele kolmandaks wõime nimetada. Siin muutub mõndagi, mis enne teisiti oli olnud. Esimestes kahes järgus oliwad peaaegu ainult sakslased, kes Eesti keeli raamatuid kirjutasiwad, sest pärispõlwes olewa Eesti rahwa seast ei tõusnud kedagi kirjameest, ja kui mõni eestlane kõrgemale hariduse-astmele sai, siis ei tunnistanud ta end enam eestlaseks
