243
ei ole need suured kunsttööd, aga see näitab ometi, kui wäga see keel salmimiseks sündlik on.
„Siis läheb Eesti keel minu arwates oma ilusa kõla poolest kõigist keeltest ette, mis mina tunnen. Seda üteldes ei toeta ma ennast mitte selle jutu pääle, kus keegi Eesti keele ilusama ütleb leidwat kui Hispania keele, sest et Eesti keeli sõna „Mine tasa üle silla“ tasemini ja mõnusamini peab kõlama, kui Hispania keeli, waid ma olen palju keeli kuulnud, ja selle pärast ütlen ma nõnda. Saksamaal reisides ütlesin ma mitmes kohas oma seltsimeestele pikkamisi Eesti keeli Issa-meie ette, et nad seda paremini wõiksiwad selle keele iseäralist olemist ära kuulda, ja iga kord oliwad kõik kuuljad täis rõõmsat imekspanemist, et see keel nii armsasti kõlas, paniwad teda ammugi üle Hispania ja Italia keele ja palusiwad enamasti mind weel kord neile ette ütelda, et nad teist korda selle keele kõla wõiksiwad kuulda. Miks ei peaks ka üks keel armsasti kõlama, kus sees nii palju kõwasid hääleta tähti ei ole, kus wäga harwa kaks hääleta tähte teine teise kõrwal seisawad ühes silbis ja kus a kõige sagedamini sõnades leida on juba ajasõna otsuste „ma“ ja „da“ läbi.
„Sellesama pärast on ka Eesti keel iseäranis sündlik muusika (ehk laulu) tarwis, ka selle muusika tarwis, mis kunsti põllul wäga, mõni kord juba liig kaugele, on läinud. Kui tahetaks Italia muusikale uusi sõnu alla panna, siis ei oleks keegi keel seks kõlblisem kui Eesti keel, sest ta saaks muusika põhjusmõtte ja olemise täiesti kuulda andma, ehk ka sagedasti koguni ilusamaks tegema. See maksaks tõesti waewa, et üks tubli komponist kord Eesti keelt katsuks tarwitada, et ta ära näeks, kui wäga see keel laulu tarwis passib.“
Et Luce juttusid sisu kõne jooksu poolest näidata, paneme siin ühe jutu „Saaremaa juturaamatust“ sõna sõnalt, kui ka nüüdses kirjawiisis lugejale ette.
„Musta kepi mees. (Nõnda nimetati wanal ajal soldatid). Üks wana teeninud soldat, nimega Peeter Martinow, pandi ühe talupoja juurde korteri.
