17
puudu. Ei ole ime, kui ta Saksa ja Ladina keele käändusid Eesti keelde wõtab. Mõni kord on tal koguni Saksa keeli sõnu Eesti kõnes, nagu „doch, aber“ jne. Tänu teenib ta siisgi. Ta on oma wiisi Eesti keelt uute sõnadega rikastanud, mis usku seletades tarwis on. Kirjakeel oli tol ajal alles puuduline — nii Eesti keeles kui muudes keeltes. Georg Müller oli sakslane ja ei wõinud kõiki Eesti sõnu tunda. Ta elas ka linnas, kus kõik kirjad Saksa keeli kirjutati. Saksa keeli sõnad wõeti Eesti keelde, ja Mülleri juures leiame ka „schenkinuth, mörderit, röwerit, selschop“ ja teised Eesti keeles tarwitatud olewat, kuna need sõnad praegu on „kinkinud, mõrtsukad, rööwlid, selts“ jne. Sõnad „vordenistus“ ja „thenistus“ on alles ka weel uued ja wõõrad. Sõna „räckma“ s. o. rääkima on harwa tarwitatud, ja selle asemel on „pajatama“, mis Eesti oma on. Et linnades iseäranis wanal ajal segakeelt räägiti, on teada ja kerge mõista. Saksa keeli sõnad: „Spegel, Schwevel, Glas, Stund, Offer, Stück“ on Mülleri tarwitatud, aga oliwad juba enne teda Eesti keeles, kus nad aega mööda nüüdse näo „peegel, weewel, klaas, tund, ohwer, tükk“ on saanud.
Mõnedel nendest on ka Eesti nimi olnud, aga Saksa sõna ajas Eesti oma ära. Wäga palju ei ole aga säraseid sõnu. Sagedasti leiame sõnad, nagu „erwima“ pärima, „füllib“ täidab, „Blömikene“ lillekene, „knüppikene“ „Schnippchen“ tembukene ja teised. Pahemad on muidugi sõnad ja käänud, mis eestlasele koguni arusaamata on, nagu „taema on hend üllestechnut“ (er Hat sich ausgemacht) s. o. on end walmis seadnud, „ömberantuth“ (umgeben) kusagil keskel olema, „welia panna“ (auslegen) seletada ja teised sarnased, mida muidu ei mõista, kui siis, kui neid Saksa keelde tagasi tõlgitakse. Kuradil on Georg Mülleri juures mitu nime, nagu: „kurrat, kohnret, Pörgku Koir, Pörgku Karro, Pörgku Must Kaarne, Pörgku Kull, Pörgku Wanna Maddo, Pörgku Nota Mees“ ja muud. Siin peame meelde tuletama, et
