Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/237

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

229

Mõtlesid saada saapa-meest,
Kübaraga kena meest.
Nägid näljaseid nooriseid,
Vihasemat Wiru sulast,
Kujutlld kübarat Järwamaalt —
Selle pääd sa sugesid,
Selle jalgu kaapisid.


12. Teine pulma-laul.

Neitsikene noorukene,
Kuda sa kodus kaswasid,
Kodus kullana sa maksid,
Isamajas hõbedana,
Wenna wainul wasena!
Kui sa, mari, wõõrsi lähed,
Kala teisele kaldale,
Pardike teisele paigale:
Ei wõi kiita ega laita,
Kas siis maksad weel mullana,
Mis on hani tiiwa all,
Wõi warblase warwaste wahel,
Wõi ka kuke küünte wahel,
Linnu tiiwade liikmetel?


13. Kolmas pulma-laul.

Neitsikene, noorukene,
Ole usin hommikul,
Tõuse üles enne päewa,
Mine lauta lehma lüpsma,
Lehma sarwi silitama!
Leiad lehmalt sa wasika,
Ütle enne ämmale!
Leiad walget lauku talle,
Ütle lahkesti langule!
Siis sind kiidab hästi ämm,
Siis sind kiidab hästi äi,
Sulle naeratab su nadu,
Külas kõneleb sest kaim,
Siis sind kenaks kiidetakse,
Kena naese kauniks tütreks;
Kena naene sind kiigutas,
Kaunis naene sind kaswatas,
Kaunim sind pani mehele.

Nõnda on need Eesti rahwaluulded. Schlegel ise ütleb, et ta uhke olla esimest korda Eesti rahwa-luuldeid Saksamaa rahwale teatada ja sellest rahwast mõndagi kirjutada, mis enne wähe tuntud wõi ei sugugi puudutud. Ka nende üksikute luulete kohta on Schlegel tähendusi teinud, mida meie kõiki siia ei kirjuta. Kolmanda laulu kohta märgib ta, et pruut nalja pärast ära on peidetud ning siis peidmehele seda wiisi lauldakse. Kuuendas laulus on mõisa-tööd kujutatud. Seitsmenda laulu kohta kirjutab Schlegel: „Kas weel elawamal ja tõelisemat seletust selle waese rahwa olekust herrade wastu tahetaks nõuda?“ Teised laulud