Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/235

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

227


5. Lõikaja laul.

Paista, paista, päewakene,
Ilus ole, ilmakene,
Et saaks palaw palakata,
Higi ilma linadeta,
Soe ilma sukkadeta!
Paista, päike, pärja pääle,
Hiilga hõbe-helme pääle!
Palaw, ära riku pärga,
Ilus ilm ei helmesid!
Ära paista saksa pääle,
Paista ikka meie pääle!


6. Heinamaal.

Seni heinamaa on ilus,
Kuni hein on niitmata;
Seni kaared käiwad hästi,
Kuni loog on wõtmata;
Seni hein on heledam,
Kuni saod sündimata. —
Parem elu paharetis,
Õnnetus on õndsam põrgus,
Kui on elu meie mõisas!
Päikse tõusul juba tööl,
Kuu paistel kuhja loomas,
Päewa loojakul lõikamas.
Härjadgi meil sööwad ikkes,
Waesed ruunad rakendatud,
Töölised seismas aiateibas,
Abilised aia rõhus —.
Walge wainu herrakene!
Kulda-krooni prouakene!
Hõberõngas noored herrad!
Tõuske üles tooli pääle,
Saage üles saali pääle,
Waad’ke waese rahwa pääle,
Kuda suuri sunnitakse,
Kuda wäikseid winnatakse,
Sõrmepikkust sõimatakse,
Pisikesi pillutakse.


7. Päris-eestlase wara.

Sest on maa nii maha jäänud,
Õled katustelt kadunud,
Et on palju mõisaid maal,
Korstnaid külade wahel,
Walla neelajaid wainutel.
Lammas tõi lauguga talle,
See sai herrale õiguseks;
Emis tõi palju põrssaid,
Saiwad herra praadiwarda;
Kana munes mõnda muna,
Paudi kõik herra pannile;
Lehm tõi härjast wasika,
Pandi herra karja-pulliks;
Mära tõi täkutwarsa,
Wõeti herra ratsaruunaks;
Perenaesel on poegasid,
Saiwad herra kana-poisteks.


8. Nurganaese laul.

Armas noorik, nurganaene,
Kümme kord käis köögi-teed,
Sada korda sauna-teed,