226
Seie suuresse külasse,
Seie peenesse peresse,
Wana taalri talusse.
2. Peiu kosjateelt.
Tere tere, saajakene,
Tere teelta tulemasta!
Kes teid teele terwestelles,
Kes andis aruda kätte?
Jumal teel teid terwestelles,
Maarja andis aru kätte.
Mis teid teele wiiwistelles?
Ohjad läksid õunapuusse,
Päitsed päewa nääludele.
Kes wõttis ohjad õunapuust,
Päitsed päewa nääludest?
See’p see peiu, poisikene,
Wõttis ohjad õunapuusta,
Päitsed päewa nääludest.
3. Parastus peiule, kui pruut ära karanud.
Hästi, hästi, peiukene,
Kes käskis saajaga tulla!
Eks wõinud salaja tulla?
Neiu hiilis pilli häält,
Neiu lendas lepikule,
Neiu kargas kaasikule.
Wirus wiimaks nähtud neidu,
Harjus anded jagatud,
Paides pääd on sugenud,
Wiljandis on wiheldud.
4. Waese-lapse laul.
Olen üksi nagu wihmakull,
Aga wihmakull on wiiekesi;
Olen üksi nagu part,
Aga part on paari wiisi;
Olen üksi nagu kurg,
Aga kurg on kuuekesi;
Olen üksi nagu hani,
Aga hanil kaks on last.
Mul ’pole isa ega ema,
Kellel’ wõin kurbtust ma kaebata,
Kellel’ wõin haige ohata,
Kellel’ wiha weeretada?
Kaeban ma kuke-lillele,
Kuke-lill saab kahwatumaks;
Kaeban kiwimurru lillel’,
Tema lööb siis tohletama;
Kaeban ma noorele murule,
Näen muru närtsima,
Kui ta kuuleb minu kaebtust,
Waese lapse laulukest.
Tõuse üles, emakene!
Tõuse üles, isakene!
Tõuse kirstu kinnitama,
Weime-wakka walmistama!
Ei wõi tõusta, minu tütar,
Ei wõi tõusta, ei ärgata!
Muru kaswan’d mulla pääle,
Heina-lehed haua pääle,
Sini-mets saan’d silma pääle,
Wõsa wõrsun’d jalgadele.
