Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/214

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

206

Mis ta nägi ja kuulis, seda pani ta siis oma wiisi kirja. Tema jutukeste najal saame üsna selge pildi Eesti rahwa elust, kuda see end 110 kuni 150 eest awaldas. Nii hästi rahwa eluwiisid kui ka töö, warandusline olek ja waimuelu paistawad meile Arwelius’e raamatut lugedes üsna selgelt silma.

Kiriku-õpetajad ja mõisnikud on Baltimaal pea ikka ühes nõuus olnud ja käsi käes käinud. Ei ole see siis ka ime, et Arwelius, kiriku-õpetaja poeg ja koduõpetaja mõisniku juures, rahwast noomis waga olla ja „mõisa-wanemate“ sõna kuulda. Seda märkame igal pool tema kirjasid lugedes. Häda sellele, kes mõisniku sõna ei kuulnud! See sai armuta „nahha peale,“ nagu Arwelius nii mitmes kohas oma juttudes truult meile teatab ja seda üsna õigeks arwab. Üleüldse on peksmine selle raamatu järele nagu iseenesest mõistetaw asi, ilma milleta läbi ei saa. Meie ajal on see raamat hoopis imeline lugeda. Meie oleme juba selles mõttes harjunud, et mõisnik mitte rahwa wanem ei ole, waid ta ei ole muud midagi kui suure põllu omanik rüütliseisusest, on siis just üsna täiesti päriskohaomaniku sarnane, kes ju ka põlluomanik on, kui tal ka mitte nii suurt wälja käes ei ole kui mõisnikul, ja ta mitte rüütliseisusest ei ole. Et see nõnda õige on, seda näitab ka uuem seadus: Riigiwalitsus ei anna mingisugust woli mõisnikule walla üle ja on mõisa-polizeigi ära kaotanud, ei tunnista siis mitte mõisa omaniku „wanemaks,“ weel wähem karistajaks ehk nuhtlejaks. Hoopis teine lugu on Arwelius’e raamatu järele. Sääl on mõisaomanikud ikka „mõisa-wanemateks“ ja rahwa ülemaks ning omanikuks arwatud.

Üksikutest juttudest, mis Eesti rahwa elu kohta passitud ehk sellest wõetud, wõime, nagu öeldud, kaunis selge pildi raamatust saada. Oma põhjusmõttele truuks jäädes püüab Arwelius üsna sagedasti näidata, kuda selle inimese käsi hästi käib, kes „mõisa-wanematega“ hääl järjel seisab. Iseäranis hästi arwab ta weel selle käe käiwat, kes mõisas kas aidamehe, kutsari, toapoisi, rehepapi wõi mõne muu ameti saab, wõi kui Eesti naesterahwast kas toa- ehk köögitüdruku wõi ka pesu-