Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/20

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

12

on. Et Kaarma kirikus weel muid Saksa keeli kirjasid ja asju just aastast 1407 on, siis ei ole selle kohta tarwis kaksipidi mõtelda, et see kiri tõesti nii wana on, kui aasta nummer ütleb. Et nii hulga aja eest juba Eesti keelt päälkirjadeks tarwitati, siis tunnistab see, et seda keelt on ka kirjutada tarwitatud, kui meil ka tänini weel ühtegi raamatut ega kirja katoliki ajast ei ole.

Saaremaa on üleüldse Eesti keele kirjutamises warem ja warmam olnud kui suur maa. Siin olla katoliki ajal ka esimene Eesti keeli raamat kirjutatud ja trükki antud. Raamat olnud katoliki usu katekismus, ja tema kirjutaja olnud Saaremaa katoliki usu piiskop Kievel. Raamat trükitud aastal 1517, seda mööda siis tol ajal, mil Saksamaal Lutheruse usuparandus algas. Sellest raamatust ei ole seni ajani jälgegi järel.

Teine raamat, mis ka katoliki usu katekismus olnud, on aastal 1590 trükitud Halle linnas Saksamaal. Selle raamatu kirjutaja olnud Saaremaa jesuit Ambrosius Weltherus. Sõnum ütleb, et Weltherus weel mitu teist Eesti keeli raamatut olla kirjutanud. Aga üksgi neist raamatutest ei ole kellegi Eesti kirjamehe silma sattunud, ei ole siis ka teada, missugune keel neil sees oli.



Eesti keel Luteruse usu tulemisel.

Eesti rahwas wõttis Lutheruse usu wasta. See sündis, ilma et rahwas, kes seestpidi alles pagana-usku oli, suurt wahet märkas. Aga Lutheruse usu loomus on ikka olnud rahwa oma keeles kirjandust sünnitada. Ka Saksa kirjandus algas õieti kõige rohkem Lutheruse piibli ümberpanemisega.

Esimene Eesti keeli raamat Lutheruse usus eestlastele oli muidugi mõista Lutheruse katekismus. See olla juba aastal 1553 trükitud, ja tema kirjutaja olnud keegi Franz Witte. Trükikulud olla ordumeister Galen kandnud, ja raamat olla Lübekis wälja tulnud. Paraku