185
mine ja kuulamine oli, ei jõua ära seletada.
„Aastal 1736 oli Thor Helle nii kaugel, et käsikiri walmis sai trükkimiseks. Nüüd aga tuli wiimne takistus ja sünnitas wiiwitust: Kes pidi ja tahtis kõrget trükikulu kanda? Kuulati! Ei leitud kedagi! Jumala sõna seisis kammitsas, ei wõinud jooksta ühtigi. Sääl saatis Jumal abi kaugelt. Sellel ajal tuli Wennaste kogudus meie maale, leidis hääd põldu ja kaswas kiirelt. Koguduse alustaja grahw Zinzendorf kuulis neid rõõmsaid sõnumid ja tuli wendi waatama. Suure auuga wõeti teda wastu. Mihklikuus 1736 jõudis ta Tallinnasse ja ütles domkirikus jutlust. Üks Piibli tõlkijatest, Vierorth, oli suur Wennaste koguduse sõber ja edendaja. Tema sai Zinzendorfiga tuttawaks ja rääkis temale Eestimaa õpetajate häda. Zinzendorf oli suur Jumala sõna armastaja ja riigi kaswataja. Juba warem oli ta Läti püha kirja odawamat trükki awitanud joonele saata. Hää meelega lubas ta nõuu otsida. Ta pidas ka sõna. Et grahwlikul õpetajal enesel suurt warandust ei olnud ja teoga ise appi ei jõudnud tulla, rääkis ta asjast gindral Bohn’ile, kes hilja aja eest Liiwi guberneri ametit oli pidanud. Ta mõistis teda ja tema kõrget abikaasat nõnda äratada ja liigutada, et nemad trükikuluks suure summa raha, 1000 taalrit, laenu pääle andsiwad. Tänuga mälestagu meie rahwas neid kahte kõrget herrad, grahw Zinzendorfi ja gindral Bohni.
„Nüüd oliwad kõik raskused ja takistused wõidetud. Kohe algas trükk, mis Tallinnas Jakob Joan Köleri kirjadega toimetati. Et mitte wähemat wiiwitust enam ei sünniks, andis Thor Helle, kes ise maal elas, trükiwigade parandamise Bieki hooleks. Sest tuli aga suur õnnetus. Biek tarwitas woli halwasti, astus seatud piirist üle ja tahtis ka ise mees olla ja oma tarkust — õigem rumalust — mööda asja ajada. Tema tundmise ja arwamise järele oli Thor Helle mitmetpidi liig wabalt tõlkinud. Tema nüüd parandas seda ja pani sõna sõnalt ümber, misläbi aga arusaamine ja selgus wahel tumedaks ja raskeks läks. Kui Biek jälle Thor Helle ümberpanekut Saksa keelse piibliga kõrwu seadis, siis ta
