176
toitu otsima, ja ei lähe siisgi kaugele, ja on sagedad käima, kui wihmahoog tuleb; kui hoog üle läheb, lähewad pärismajamehed kaugele, tulewad suurema koormaga.
P. Küll need loomakesed näiwad otse targasti oma asju ajawat.
H. Küll nemad oma tarkuse- ja usinusega mõned rumalad ja laisad inimesed häbiks teewad.
P. Jah häbi küll, Jumal paraku! et meie, kes Jumala sarnaseks oleme loodud, nüüd patu läbi mõne asja sees rumalamaks ja ropemaks läinud, kui niisugused mõistmata loomakesed.
H. Suur Jumal, Jehowa, wõiks seda parandada; auu ja kiitus olgu temale, et ta siisgi nii kallid loomakesed meie kasuks ja rõõmuks meie kätte weel annab.
P. See on küll üks Jumala heldus, mis meie wäärt ei ole. Noh, armas Hans, ole terwe hääd juttu ajamast, sa oled mind mõne asja sees targemaks teinud.
H. Ole terwe, wend, tänamast, Jumal andku meile edespidi hääd ajawiitust, rahu ning terwist.
Jutt kirikuõpetaja ja kurjategija wahel, keda õpetaja poolest surmale ette walmistatakse.
Tere, armas Rein.
Aituma, armas kiriku-isand.
Kuda, waene, sinu käsi käib?
Jumal paraku! mis tehtud, see on tehtud.
Ütle mulle, Rein, kuda sattusid sa sinna kiusatuse ja wiletsuse sisse?
Küll ma räägin, armas kiriku-isand, kuda see lugu oli.
Kuule, räägi aga õieti tõesti, et sa wõid Jumala ees seda wastata, ära tunnista ühtegi walet enese hinge pääle.
Ei mitte, armas isand, Jumal hoidku mind oma hinge koormaks midagi rääkimast. Meie olime teise peremehe juures koos, see andis, olgu terwe, toobi õlut meile juua. Saime siis teine teisega jutule; see teine õnnis inimene, kelle hing Jumala pärida, hakkas seda wana riidu tõstma, mis meil enne olnud, ning sõimas mind tihti; ma sõimasin wastu, siis ju olime meie karwu pidi koos, lahkusime jälle ära ning leppisime teine teisega, siis oli kõik hästi.
