175
P. Aga mis siis, kui neid on?
H. Kui neid on, ehk on õõnes seest, ehk koore wahel koikesi ehk tõugukesi, see ei ole mitte plink puu, neid raiub rähn igal ajal.
Neljas jutt.
P. Millal hakkawad nad tööd tegema, kui nad paigale saanud?
H. Warsti teisel päewal, kui nemad ei rägise mitte pärast, kui päew saab looja läinud, siis ole rõõmus, neist saawad paigamehed.
P. Kuda see töö tehtakse?
H. Esmalt teewad nad tühjad kärjekesed, pärast kogutakse wili kärjekeste sisse; Lauritsa päewal, kui wiimane käimine mööda on, siis kaanewad augukesed kinni, liimiwad suu-laua ehk praokese kokku, warjawad ennast tuule wasta, et sooja saawad, jätawad ka enestele wäljakäimise augud.
P. Neist kuulukse, et nad kasinad olla ja puud puhastawad, mis ajal see on?
H. Kui nad poegimast lõpetawad, siis talluwad kõik waglad kere seest wälja ja kisuwad lesed ära.
P. Wõi õieti tapetakse lesed ära!
H. Otse õige, kaks perelindu ühe suure lese kallal, kisuwad teda ära, mõni pääseb jalaga pakku ja läheb kaugele. Ja see on hää puu, mis seda wiisi oma siginemist edendab.
P. Kust aga seda tuntakse, mis ei ole sigi-puu?
H. Ennäe! mis ei heida poegi, kisub warsti pääle Jaani wälja, ei anna sugu wälja, ehk weab needsamad, mis linnuks pidiwad saama, wälja, ei see heida sel aastal ühtigi.
P. Kas nemad, kui puu hää on, igal aastal sigiwad?
H. Ei ial, kui Jumal wara sooja annab, nagu wiiendal nädalil, siis on neil rõõmus lugu, ja kui on korralised ilmad, et Jumal kõik hästi korda laseb minna.
P. Mis siis saab, kui puhk wilu ja teist wihmased ilmad on?
H. Siis wangitsewad, ei saa ema kätte.
P. Kas kõigil puudel see lugu on?
H. Ei mitte kõigil, kuid rammalises puus pere sukeb (=suguneb) oma aega ikka.
P. Ju neil siis ka muret on wihmasest aastast?
H. Kuda siis! Näikse silmaga, kuda nooremaid surutakse taga
