172
wahest tihane põrutab linnu wälja ja sööb; mõni lendab wälja, külm tuul lööb ta warsti maha ja rammastab ära.
P. Et kuule waenlast! Küll kuulen hoidmist linnu-mehel ka talwel.
H. Küll, küll, ja kui tuleb tuisune ilm, matab suud kinni, ja sadu lämmatab neid ära, kui ei ole lauakest pandud warjuks aukude pääle; ehk tuleb külm sadu pääle, siis tõmmatakse karda ehk lööb jäässe, paneb augud kinni, seepärast peab ikka waadatama.
P. Millal jõuawad nad ise siis wälja?
H. Kewade warsti, kui lumi on rahkjas, kui tuleb soe päewapaiste paastu ajal, siis hakkab juba toitu saama, lepa ja paju urwast ja angedest aia ääres, siis saadetakse wälja, et Jumal nõuu on kätte andnud.
P. Ho! ho! juba siis korda saab.
H. Mis siis, wennike, siis saad sa rõõmsaks, kui sa näed et ta püksi koormaga käib.
P. Kas siis see loomake jääb jälle enese pääle?
H. Kudas siis! Üks mõtlik inimene palub aga siis Jumalat, et nad wõiksiwad sigida ja oma asju ajada.
P. Jää terweks jälle, Hansuke, jutuajamisest olge küllalt, pean jälle kodu poole jõudma!
Teine jutt.
P. Ära pane pahaks, Hansuke, tulen jälle sinuga seda magusat linnu-juttu ajama.
H. Et andku Jesukene terwist, mis sa pidid küsima?
P. Et seda, mil uus pere neil hakkab walmis saama?
H. See tuleb nõnda kuuendal nädalil enne Jaani.
P. Mis märku wõib sest saada?
H. Pane aga tähele, kui korend-kiilid (on niisugused kahe tiiwaga kumbalgi poolel) lendawad; kui see näitab aga, ja on warakas puu, siis sa usud, et linnu-pere on ära haudunud, siis on walmis.
P. Kas siis see wana puu oma jagu warsti wälja annab?
H. Ei enne anna ta mitte jagu wälja, kui Jumal temale ema annab.
P. Selle emaga, kuulsin ma ennemuiste, peab õige palju tegemist olema?
