10
Eesti esimene kirjamees. Tõsi on, et ta Eesti keeli sõnad on õigemini kirjutatud kui Läti omad. Et aga tema sulest esimesed Eesti keeli sõnad meie ajani on jäänud, ei wõi temalt seda auu muidugi mitte täiesti wõtta.
Pääle tema on aga weel teine mees, kes täiesti sündinud eestlane ja Wirumaalt pärit oli, sakslaste tulemise ajal elanud. See oli Läti Hendriku ajaraamatus nimetatud preester Joannes. Meinhard, Liiwimaa esimene piiskopp, saatis selle noore eestlase Saksamaale klooster Segebergisse, kus ta usuteadust õppis ja kust ta pärast piiskopp Albertiga Liiwimaale tagasi tuli ning liiwlaste seas Holmi kiriku õpetajaks sai. Sääl tapsiwad liiwlased teda aastal 1206 ära. Eesti ega muus keeles ei ole see Eesti mees midagi kirjutanud. Selle juures ei ole tarwis kaksipidi mõtelda, et ka pärast, kui sakslased juba meie maale tulnud oliwad, eestlasi on kõrgemat haridust saanud, aga nendest ei ole midagi teadet jäänud, sest et nad kõik sakslasteks saiwad.
Eestlased on katoliki ajal juba ka oma jagu haridust maitsnud, kuid mil kombel ja kui palju, see on alles küsida. Umbes kaks aastasada pärast sakslaste tulemist ei tea sellest õieti midagi ütelda. Alles aastal 1428 kirjutati üks kirikuseaduse raamat. See on ka Eesti kirjanduse ajaloo kohta oma jagu tähtjas. Selle raamatu 3-das paragrahwis on üteldud: „Et midagi nii paha ei ole, kui et kõlbmata hinge-karjased karja hoiawad, ja et uuemal ajal meie kurwastuseks ei mitte üksi rumalaid karjaseid ei ole ametisse pandud, waid on ka nende seas keeletuid, kes oma lammaste keelt ei osanud, mis weel põlastatawam on, siis anname käsu, et kiriku-ametisse waimulikuks meheks üksi säärased wõetaks, kes seks kõlblikud on, hariduses, õiglases meeles ja wanaduses on edenenud ja kes oma koguduse liikmete keelt hästi kõnelewad ja selles jutlust ütelda mõistawad. Et neid leida, pandagu kõlblikud wähem kõlblikkudest ametisse. Me lisame weel juurde, et need waimulikud mehed, kes ametis on ja maa-
