157
Puhu oleme rikkad, teise sandid. 371. Puretud koer on arg. 372. Puus on teise mehe haigus.
373. Rahu kosutab, waen kaotab. 374. Rebasel (hiirel) on enam kui üks auk. 375. Rikka tõbe ja waese õlut see kuulukse kaugele. 376. Roobi suits ja tukki wing on saksa surm. 377. Rumal kits on see, kes ei mõista puud koorida. 378. Rutt rattal, wana naene wankril. 379. Rutul ’pole leent, maial ’pole osa, küll laisk petab usinat.
380. Saab esimene uindus mööda, küll siis inimene walwab. 381. Sa kuuled nõnda kui siga paos. 382. Salaja tehtakse, sauna wiidakse. 383. Saan ma üle koera, siis ma saan üle saba ka. 384. Sant palub enese kotti. 385. Sa oled tige inimene, närid sõna kui koer konti. 386. Saada siga Saksa-maale, pese siga seebiga, siga tuleb koju, siga jääb siga. 387. Sajul sõidab saks, udul hulgub hunt. 388. Sau pikem minust ennast toidab. 389. Sääl olgu, siia kuulgu. 390. Sea seljas kuld-sadul. 391. See hoolib nii palju seepärast, kui wiska hane pääle wett. 392. Seitse siga, kaheksa karja-laskmist, kümme kündi. 393. Selle eest ei saa sõrme mitte tuhka pista. 394. Sel on õige jänese süda sees. 395. Sinna peab talw minema, kus kirwe põhi ajab. 396. Seni lühike wõtab marja maast, kui pikk kummardab. 397. See nüüd seisab, kes enne jookseb. 398. See on nii kerge, et puhuks maast taewasse. 399. See on waene lind, kes oma sulge ei kanna. 400. See on wiie mehe silma jätnud wee jälle. 401. See wihm annab meile leiba. 402. See wiis, mis noorelt õpib, see wanalt peab. 403. Siga läheb, mold (küna) jääb ikka. 404. Silmadega ta sööb enam, kui süda wastu wõtab. 405. Silm on kuningas pääs. 406. Sina oled selge piima sõrm. 407. Sina ei ole mitte seda wett wäärt, mis leiwa sees on. 408. Sitke kannab siidi, heldel ’pole helmigi kaelas. 409. Sõber koorib sõbra perse. 410. Sobtage isekeskes, jagage tasa! 411. Söögu seda, mis küps on; rääkigu seda, mis tõsi on. 412. Sõrmed jääwad jagajale. 413. Suwi ja talw taplewad ikka. 414. Sul on ikka tark nina. 415. Sul on kaks silma pääs, kui karikad. 416.
