155
sa räägid kuhja aeda. 282. Mehe kont maksab raha. 283. Mehe rusikas on magusam kui mee lusikas. 284. Mida armsam laps, seda kibedam wits. 285. Mida kala keegi püüab, seda ta saab. 286. Mida suurem tuisk, seda parem tuua. 287. Miks sepp pihid peab? 288. Mina herra, sina herra, kes pergel kotti kandja. 289. Mis kõrge on, sest mine mööda, mis madal on, sest astu üle. 290. Mis mõisa wiidakse, see wiidakse nõnda kui tule sisse. 291. Mis noorus kokku paneb, seda wanadus leiab. 292. Mis rikas hoolib ühe silma pärast, teine on taskus! 293. Mis sajas saadakse, see pulmas peetakse. 294. Mis sa halbiga teed! 295. Mis see peab muudele hääd tegema, kui ei tee iseenesele! 296. Mis see teab, kes ei ole ühtigi katsunud? 297. Mis süda täis on, sest suu kobrutab. 298. Mis taud wõtab tühjast toast! 299. Mis wõtja wõtab, kui ep andja ei anna! 300. Möldri sead ning junkru hobused on ikka lihawad. 301. Mõnda on nähtud, wiimane on nägemata. 302. Mu tüdrukul on tüdruk, mu sulasel sulane. 303. Muldse naeru järele tuleb nutt. 304. Mul on sest kahju, temal kasu. 305. Mul on silmad häbi täis. 306. Mul on üks hää kosilane, kiriku kirwes, raud labidas, liiwa-annus. 307. Mu muhk, teine paise. 308. Muna on (mõni kord) targem kui kana.
309. Naesterahwal on pikad juuksed, lühikesed mõtted. 310. Naesterahwa töö ja wana hobuse sööt ei ole silmapaistew (ei saa elades otsa). 311. Näljane täi kibedamini hammustab. 312. Näljane koer on kibedam. 313. Narri oma naist, pruugi oma pruuti, õpeta oma lapsed süsi sööma. 314. Narri põldu ükskord, põld narrib sind üheksa kord. 315. Natuke waletama, natuke warastama, see on nii hää kui pool adramaad. 316. Nemad ei tea ööst ega päewast. 317. Nõnda kui hind, nõnda kaup. 318. Nõnda kui linnu hääl on, nõnda ta laulab. 319. Nõnda kui mina metsale, nii mets mulle. 320. Nõnda kui pütt on, nõnda kaas. 321. Nii sirge kui oks. 322. Nõtrus nõuab, kangus kaotab. 323. Noor koer äritab, wana salwab. 324. Nõuuga tööd tehtakse, ei suure wäega. 325. Nüüd elawad kõik wõimusega maa pääl.
