Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/155

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

147

sest uuemate uurimiste järele on maailma kõige wanem keel Sumeri keel; see keel on Eesti keelega wanasti sugulane, ja temast on palju sõnu Assyria, Arabia, Phönizia ja Hebrea keelde läinud. Miks ei wõi siis need sõnad niisamati sinna juhtunud, aga muidu ühest juurest olla? — Selle järele näitab Göseken, kuda Eesti keelt eestlaste maal waja olla õppida ja seletab selle põhjused ära. Siis waatab ta lühedalt Stahli, Gösekeni ja Hornungi pääle tagasi, kuid arwab, et praegune grammatik nende omadest kõigist palju täielikum on. Selle juures tuletab ta ka Bengt Johannes Forseliust meelde, kuid ka tema sõnadest ei tule selgesti wälja, kes õieti Forselius on, kas Johannes Forseliuse Põltsamaa õpetaja wend wõi poeg. Kui ta weel Stahli ja enese grammatika kirjawiisi wahel wahet on teinud, ka teatanud, et umbes 40—50,000 eksemplari juba Eesti keeles uuel kirjawiisil raamatuid wälja on antud, ja kui ta siis weel sõnastikust ja wanadest-sõnadest ja mõistatustest rääkinud, siis lõpetab ta kõnet.

Grammatika kolmas eeskõne ei ole Gutsleffi sulest, waid selle on Gutsleffi endine õpetaja professor Dr. J. Rambach, pärastene superdent ja esimene usuteaduse prof. Giessenis, kirjutanud. See herra wõtab Lutheri usu wäljalaotamisest meie kodumaal elawalt osa ja on selle üle rõõmus, tuletab ka meelde, et paljud eestlaste maa kirikuõpetajad, ühes Gutsleff ise, tema õpilased on, ja soowib lõpuks jõudu ja rammu kõigile kirikuõpetajatele kui Issanda sulastele ning loodab õigusega, et Gutsleffi grammatik Eesti keele oskamist edendab ja kergeks teeb.

Gutsleffi grammatik ei ole aga kirjanduse ajaloole nii tähtjas, sest keel temas on ju kõige suuremat osa Hornungi oma. Kuid, mis seda grammatikat iseäranis tähtsaks ja tuumakaks teeb, on jällegi Eesti wanad-sõnad ja mõistatused, millest selles raamatus, 72 aastat pärast Gösekeni, teist korda õige suur hulk on ilmutatud: Wanu-sõnu on nimelt siin ühte kokku 525 ja mõistatusi 135 awaldatud. See on õige suur kogu, mis näitab, et sest osast muinas-