146
Aga siin ei wõi meie nimetamata jätta, et, ehk küll Anton Thor Helle ja Eberhard Gutsleffi grammatik materjali ja sisu poolest suurem ja rikkam oli, siisgi ta tuuma ja terawuse poolest Hornungi omast natuke tagasi jäi. Ka on sisust näha, et see grammatik täiesti Forselius-Hornungi põhjal seisab, mida tema toimetajad küll on tundnud ja ka tarwitanud. Nii ei ole siis küll Anton Thor Helle kõike materjali üksi korjanud. Bengt Forselius ja Johann Hornung on tema eestöölised olnud. Selle pärast ei taha me milgi kombel Thor Helle ja Eberhard Gutsleffi töö wäärtust wähendada, waid arwame teda koguni tähtjaks ja kasulikuks.
Nagu tol ajal kombeks oli, on ka Eberhard Gutsleff oma grammatikale mitu (kolm) eeskõnet pannud, kõik muidugi Saksa keeli. Esimeses eeskõnes räägib ta oma ametiwendadega, see on kirikuõpetajatega, ja näitab, kuda kirikuõpetaja-ameti kandidaatidel seni ränk olnud Eesti keelt õppida. Nendele ja ka ametiwendadele, kellele tarwis, tahta grammatik abiks olla Eesti keelt õppida. Ta näitab, kuda ka sellegi keele õppimine Jumala sõna kuulutada osa nelipühi andest olla, milles keelte mõistmine waimu wäljawalamisel wõimalikuks olla saanud. Grammatik olla rahwa keele järele tehtud; sõnastik olla rahwa suust wõetud: rohtude ja kohtade nimed olla õiged ja wõida neid igaüks ise täiendada. Seda wiisi soowib ta siis raamatule Jumala õnnistust Eesti rahwa seas ewangeliumit kuulutada.
Teine eeskõne on lugejatele määratud, ja temast oleme juba ülemal osa ette pannud. Ees otsas näitab ka Gutsleff, kuda sellest wäga kahju olla, et Babeli torni ehitusel keeled on segatud, kuna enne üks ainus ja nimelt küll Hebrea keel, ilmas olnud, mis muidugi uuemate uurimiste järele mitte nii ei ole. Gutsleff on ka koguni märganud, et Eesti keeles mõned sõnad Hebrea sõnade sarnased on, nõnda nimelt Eesti keeli „ema, isa, see, tall, naesed, paluma, kapp“ jne. Hebrea keeli on needsamad sõnad: „eem, iisch, seh, taleh, nasihm, kab.“ Kas neil sõnadel sisemist sidet on, seda tuleb keeleteadusel seletada. Koguni wõimata ei ole see sisemine side mitte,
