144
Eberhard Gutsleff ja tema wälja antud grammatik.
Aastal 1732 ilmus jälle kord Eesti keele õpetus, mis pool Saksa ja pool Ladina keeli päälkirja kandis ja nimelt: „Kurzgefaßte Anweisung zur Ehstnischen Sprache, in welcher mitgetheilet werden I. Eine Grammatica, II. Ein Vocabularium, III. Proverbia, IV. Aenigmata, V. Colloqvia. Denen, welche das Evangelium Christi der Ehstnischen Nation deutlich und verständlich zu predigen von GOtt beruffen werden… Zur Anleitung mit Fleiß zusammengetragen… Auf gutbefinden des Herrn Avtoris mit einer Vorrede herausgegeben von Eberhard Gutsleff, Diacono bey der Ehstnischen Stadt-Gemeine in Reval“ („Lühedalt kokku pandud juhatus Eesti keelele, selles on teatatud I. grammatik II. sõnaraamat, III. wanad-sõnad, IV. mõistatused, V. kõnelemised… Nendele, kes Kristuse ewangeliumit Eesti rahwale selgesti ja mõistetawalt jutlustada Jumalast kutsutakse… juhatuseks usinasti kokku kantud… kirjutaja hääksarwamisel eeskõnega wälja andnud Eberhard Gutsleff, Eesti linna-koguduse abiõpetaja Tallinnas.“) Raamat oli trükitud Saksamaal Halle linnas Stephan Orbani trükikojas.
Selle grammatika wäljaandja, nagu päälkirjast näha, oli Eberhard Gutsleff, kelle elust meil wäga wähe wõimalik on teatusi saada. Meie ei tea muud, kui et ta Jenas ja Halles on ülikoolis käinud ja siis diakonus, abiõpetaja ehk pärastlõune-jutlustaja Tallinnas oli, nagu ta ise kirjutab. Tema enese üteluse järel on selle grammatika kirjutaja ehk „autor“ keegi teine ja nimelt Eesti piibli tuttaw trükkiandja Anton Thor Helle. Wiimne olnud palju materjali kogunud ja grammatika kirjutanud, aga selle trükiwalmis-tegemise ja seadmise Gutsleffi hooleks andnud. Miks ja kudas see sündinud, seda jutustab meile grammatika enese eeskõne. Säält loeme, et juba puudus Eesti keele õpetuse poolest käes olnud, sest endised grammatikad olnud otsas. „Seda puudust on nüüd kõrgeauuwääriline herra pastor ja keiserliku konsistoriumi assessor Eestimaal, Anton Thor
