129
Jummala Ue Seädusse Sanna, mis pärrast Issanda Jesusse Kristusse sündimist pühhast Ewangelistist ja Apostlist on ülleskirjotud ja nüüd Ma Kelel üllespantud.
„Kui Põhjasõja ajal suurem hulk õpetajaid oma elu kallimaks paniwad, kui oma karja tallede hoidmist, ja linna wallide taga warju otsisiwad, ei olnud Hornung mitte nende sarnane, ei ta põgenenud, waid jäi oma koguduse sekka ja jagas temaga wiletsust ja häda. Kaks korda ta sattus sõjawangi. Esmalt Issand teda weel päästis ahelatest ja kinkis teda karjale tagasi. Ühtlasi kandis ta oma sõbra Adrian Virginiuse koguduse eest hoolt, kes 1706 Tartus õnnetut surma pidi surema. Siis lõi suur hingede karjane aga ka seda ustawat karjast. Uuesti heideti ta wangi köidikutesse. Wangikojast kutsus teda Issand 1715 ära oma taewakotta. Sellelsamal aastal 1715 käis tema Uus testament wälja ja läks ja hüüdis ja palus ka pärast oma tegija surma: „Waadake ja maitske, et Jehowa hää on! Tulge ja maitske Jumala hääd sõna ja tulewa ilma wäge!“
„See aga, kelle töö nõnda hüüab, Johann Hornung, tema on oma ealiste ja järelkäijate seas nagu Goljat härjapõlwelaste keskel. Kõigist nendest, kes iganes Eesti waimulikkude raamatute kallal on tööd teinud, kõigist nendest ei ole üksainusgi wäärt, et ta wana meistri Hornungi kingapaela lahti päästab. Hornung on see Kolumbus, kes Eesti keele uue ilma on üles leidnud. Thor Helle see Amerigo Vespucci, kes uut maailma meile tundma õpetas ja tema warandused awas.“
Proowid Johann Hornungi „Ma kele Koddo ning Kirgo Raamatust.“ Riias, 1695.
1) Ewangelium wiiendal pühapäewal pärast Kolmainu Jumala püha. Luk. 5, 1—11. Agga se sündis, kui Rahwas temma jure tungis, Jummala Sanna kuulma, ning temma seisis Kennetsaretti Järwe äres. Ja näggi kaks Laewa Järwe äres seiswa; Agga Kalla Mihhed ollid neist wälja lähnud, ning pessid Note. Siis läks temma ühhe Laewa, mis Simoni pärralt olli, ja pallus tedda, et temma nattokesse piddi Rannast ärralükkama. Ning temma istus mahha, ja öppetas Rahwast
