128
elas Tallinnas enam kui 52,000 inimest. Küünlapäewa ümber 1711 oli üksnes — 1971 hinge weel elus! 50 Eestimaa õpetajast pääsiwad 15 eluga. Liiwimaa waimulik seisus oli weel harwemaks jäänud; näituseks pidiwad Hornung Karulast ja Svenske Wõnnust terwe Tartu-Wõru kreisi waimuliku hoolekandmise üksi enese pääle wõtma.
„Niisugusel lool oli kõik lootus kadunud. Abi tuli aga üsna lähedalt ja nii mõjuwalt, et Piibli töö jälle üles wõeti ja nimelt säält, kus ta 1707 katki läks, kulukandmise punktist. Tuttaw ja kaua-aegne käsiraamatute trükkija Johann Christoph Brendeken pakkus ennast kulukandjaks. 1713 tegi Brendeken Eestimaa õpetajate sinodiga kauba maha, et Uut testamenti oma kuluga trükkida ja omast käest õige ja paraja hinnaga müüa. Ainus takistus tuli sellest, et endine trükiwalmis käsikiri kadunud oli. Pea leiti aga nõuu ka selle wasta. Heinrich Gutsleff, kes 1706 aastast hakates kuni katkuni Piibli kommissionis ühes oli awitanud ja kes 1710 Kullama õpetajaks oli saanud, teadis abi. Õnneks oliwad need paberid terwelt weel tema käes, mis mehed oliwad kirjutanud ja millest need kaks kirja puhtaks ümber kirjutati, mis Pärnu ja Saksamaale oliwad läinud. „Hakkas siis mees kohe tööle, parandas, kohendas ja õiendas weel paljugi, mis weel parandamise wäärt leidis olewat — tema arwates, sest tõe poolest läks tõlge seeläbi ikka halwemaks ja wigalisemaks — ja läks siis selle wahwa inimese käest Uus testament trükki.“ Pea tuli ka käsikiri, mis kord Saksamaale sai, nähtawale. Mil wiisil ja kus, on teadmata, aga wõime küll arwata, et ei muu kellegi kui Gutsleffi enese juures. Läbemata ja kiirelt tegi nüüd trükimeister tööd, et kaua igatsetud ja pikisilmi oodatud raamat wõiks ilmuda. Ja waata, wiis aastat pärast suurt katku aega sai wana aja ihaldus täidetud, õpetajate raske mure rõõmuga lõpetatud, külw, mille tarwis kolmweerand aastasada otsa ja tihti nutuga seemet oli kantud, oli walminud, õiskamisega tuldi ja kanti wihkusid; Tallinnas ilmus 1715 aastal:
„Meije Issanda Jesusse Kristusse Us Testament ehk
