Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/134

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

126

weel kord kõik puhtasti ümber ja saadeti puhas kiri sinna, kuhu oli kästud. Aga sõja kära wiitis tööd, wiiwitas kuninga käsu täitmist ega andnud trükki alustada. Et uuesti tekkinud takistusi ja wiiwitusi kõrwale saata, reisis kandidaat Heinrich Gutsleff Stockholmi, et kuningalt luba paluda, kas ei wõiks trükitööd Saksamaal ette wõtta, kus rahulisemad ajad oliwad ja kus asi rutem edeneks. Et asja toimetamine juba täitsa Liiwimaa konsistoriumi hooleks oli antud, siis ei wõinud kuningas muidugi mitte otsekohe esimest otsust ümber lükata, waid laskis Gutsleffi nõuu konsistoriumile enne teada anda. Pea lahkus Karl XII. kodumaalt kümne-aastalisele sõjasõidule Poola-, Wene- ja Türgimaale. Käsikiri, mida Gutsleff Tallinnast Rootsi oli kaasa wõtnud ja säält Saksamaale sai, läks kaduma ehk peeti wähemalt seks, sest pärast tuli ta sellesama Gutsleffi juures jälle wälja. Kuninga äraolemisel ajasiwad konsistoriumid asja edasi. Mõlemad konsistoriumid, Liiwi- ja Eestimaa, püüdsiwad zensori õigust ja trükkimise toimetust enese alla ja kätte saada. Ja mõlematel oli oma jagu õigust. Liiwi konsistoriumi kätte oli kuningas 1707 trükkipanemise usaldanud, mis Pärnus konsistoriumi silma all pidi sündima. Liiwimaa õpetaja Hornungi töö oli trükiwalmis käsikirjale põhjaks pandud; kolm Liiwimaa meest: Berthold, Moulin ja Dorsche oliwad iseäralise agarusega Tallinnas wiimseid eestöid edendanud. Eestimaa konsistoriumil jälle oli põhja, et tema hoole all asi oli liikuma läinud; tema käsu pääl oli ülemal nimetatud kaheksaliikmeline kommission kokku astunud, tema palwe pääle oli kuningas Karl XII. uuesti abi lubanud. Aga selle asemel, et mõistlikult kokku leppida ja kadedust lämmatada, loitis waenlus edasi ja raisati kallist aega käreda kirjawahetusega, kuni asi kumbalgi käte wahelt kadus. Kus kaks riidlewad, tuleb kolmas ja wõtab tülitsejate osa. See kolmas oli see kord sõda, mis ikka ägedamaks oli tõusnud.

„Sest wiimaks, kui Pärnu linna pärast seda kartust sai olema, et ta käest pidi minema, wiidi säält kõik kuninga kirjad, trükk ja raamatud üle mere Rootsi,