117
hool. Imeusinad oliwad Tartumaa õpetajad. Tartu Uue testamendi wäljaandja Adrian Virginiuse isa Andreas pani juba 1683 mitmed Piibli jaod Tartu murdesse; pärastpoole seadis ta poja Virginiusega ühes Wana seaduse raamatud Tallinna keele pääle. Seda käsikirja, mida kadunuks arwati, nimetasime ülewal, kui Gutslaffist aru tegime. Ja 1684 andis Adrian Virginius, kes sellel ajal Riias parajasti Uue seaduse raamatut tõlkis, suure ja tähtsa töö trükki, Martin Lutheruse suurema katekismuse, mida Andreas Virginius Kambjast, Rannu õpetaja Lorenz Moller ja Tartu Eesti koguduse õpetaja Markus Schütz oliwad walmistanud. „Selle poolest on Tartumaa weel praegugi Tallinnamaast ees, kellel ikka weel Lutheruse suur katekismus terwel kujul käes ei ole.“
„Aasta hiljem, 1685, ilmus Riias ammu oodatud ja igatsetud Tartu lauluraamat. Tegijad oliwad ülemal tähendatud kolm meest, trükki-panija jälle Adrian Virginius. Kui 6 aasta jooksul esimene trükk otsa lõppis, lisas Adrian Virginius mõned laulud, omalt poolt juurde ja muretses uue wäljaande eest. Nüüd oli terwel rahwal see raamat kätte muretsetud, mida ka kõige rohkem loeb ja tarwitab.“
Eesti kirjanduse teine ajajärk.
Johann Hornung, tema grammatik ning Uus testament Tallinna murdes.
„Seitsmeteistkümnenda aastasaja lõpul hakkas iseäranis üks mees oma tööde läbi Eesti kirjanduse taewas heleda tähena paistma, kui ka tema heledust muist meelega ja muist ilma teadmata paljude poolest näha ei tahetud ega saadud. See hele täht oli kirikuõpetaja Johann Hornung, keda juba kui Pillistwere konferenzist osawõtjat oleme enne nimetanud. Tema elust on paraku wäga wähe teada. Arwatakse teda Rakwere kirikherra Hornungi poja
