109
Piibli tõlke esimesed katsed, Adrian Virginius ja Tartu murdes Uus testament.
Nagu teame, ei olnud wõimalik Piiblit ega testamenti Eesti- ega Liiwimaal Eesti keelde panna.
„Õnnistawam oli“ nõnda loeme W. Reimani „Piibli ümberpanemise loo“ raamatust, „Liiwimaa meeste püüdmine kuulsa gindral-superdendi Johann Fischeri ühise juhatuse ja hoolekandmise all. See kallis mees oli 1633 Lübekis sündinud ja tuli 1674 meie maale oma kõrge ameti pääle. Lõpmata waewa nägi ta siin, et Läti ja Eesti rahwale Jumala sõna kätte muretseda. 1681 reisis ta Stockholmi linna, et Karl XI. abi ja toetust paluda. Lahkesti wõttis kuningas tema nõuu kuulda, käskis wiibimata suure töö kallale minna ja määras riigi sissetulekust hää summa trükikuludeks. Esimene jagu, 3000 taalrit, mis wälja maksti, oli trahwiraha, mida kuningas gindral Mengdeni pääle pani, kes kaksikwõitluses ühe teise gindrali Sta?l von Holsteini ära oli tapnud. Werehind tuli rahutöö hääks! Kibedasti mindi tööle. Et trükk wiiwitust ei teeks, telliti kohe paber wäljamaalt walmis. Paberi laew aga sattunud tee pääl Algeria mererööwlite kätte. Kui nende päälik järele küsinud, mis jaoks see määratu paber tarwitatakse, kostetud temale, et Jumala püha nime selle pääle tahetakse trükkida. See liigutanud rööwlite päämeest nõnda, et ta terwe laewa ja kõik, mis sääl pääl, lahti lasknud ja rahus koju poole saatnud. Waheajal läks ümberpanemine ilusti edasi. Läti keeli toimetas seda Marienburi õpetaja Ernst Glück, kes Fischeriga ühes meie maale oli tulnud ja kes muidu pärastese keisrinna Katharina I. kaswatamise läbi kuulsaks on saanud. Läti Uue testamendi trükk algas 1682, terwe Piibli oma 1689. Eestis ei läinud asjad mitte nii siledasti. Siin oli raske parajat meest leida. „Ega seda tööd keegi nõdra jõuuga ja hooletu ei tohtinud teha.“ See töö jäi Virginiuse teha.
„Nimi „Virginius“ tuleb Eesti wanemas kirjanduses sagedasti ette. Virginiused oliwad mõisniku-soost ja Pommerimaalt
