Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/110

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

102

küta nad wihusauna neljapäewa-õhtutel. Oma lapsi wiiwad nad häämeelega neljapäewal ristida, sest et neil ebausu arwamine on, et need siis palju paremini kosuwad. Oma kingad ja pastlad lõikawad nad ikka reedel. Sellel päewal ei kosi nad mitte häämeelega, ei alga ka midagi tähtsat toimetust, millest nad õnne loodawad. Laupäewal (mil nende saunapäew on) ei tee nad ialgi lehelist, millega nad end pesewad, pärast lõunat, waid walmistawad seda kas reedel enne seda wõi laupäewal enne lõunat. Nüüd on kord keegi peenike ja auus mees nende seast jutustanud, et tema majas kord kogemata tüdruku poolest lehelist laupäewal pärast lõunat on tehtud, siis olla see kohe kokku jooksnud ja nagu tardunud wereks läinud.

Tuulest, müristusest ja wihmast. Kui nad tuult saada tahawad, riputawad nad madu sellele kohale, kuhu nad seda soowiwad. Ka lööwad nad kirwe niisuguse koha poole ja wilistawad suuga tuult meelitada. Kui müristab, siis pistawad 2 nuga akna ette, arwawad, et nad siis pikse löögi eest warjatud on. Kui müristab, ütlewad, et piksejumal kuradit taga ajab, ja kus ta selle kätte saab, sääl lööb ta sisse ja kuradi wasta maad. Selle pärast panewad nad piksepilwe tõusmisel kõik uksed ja aknad kinni, et mitte kurat ehk tuppa ei tule ja pikne sisse ei löö. Nagu mulle üks usaldataw mees jutustas, olla temale keegi talupoeg kindlasti teatanud, kuda ta kord hirmsa kõue-müristamise ajal kuradit oma toa nurgas näinud, ja kui ta selle on kaunis suure toobri-puuga wälja ajanud, olla pikne kuradi kohe õues ukse ees maha löönud, ja tema olla ühes mitme naabriga kuradit 3 inetu pääga sääl paigal surnud lamamas otse näinud. Mõni kord leitakse, iseäranis mere rannal, suuri keskelt lõhki kiwa, niisuguste all, ütlewad nad, olla end kurat ära peitnud, selle pärast olla pikne need lõhki löönud ja kuradi nende all surnuks nottinud. Selle sarnast ütlewad nad ka puudest, heina küünidest ja muudest hoonetest, mis pikne on tabanud, et kurat end nende alla on peitnud ja sääl all surnuks löödud. Wikerkaart nimetawad nad pikse wikatiks ning ütlewad, et ta sellega