Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/11

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

3

sügawasti uurinud, et wõiks ütelda: Nüüd ei ole midagi enam leida. Suured uurijad ja õpetlased ei ole Eesti rahwa olu weel mitte nii sügawasti tundma wõinud õppida, et keegi kindlasti tõendada wõib: Nüüd on kõik hallikad ja kolgad läbi otsitud, mis eestlaste üle sõnumid wõiksiwad anda. Siin on weel põld harida, millel keele- ja muinasteadusel küllalt tegemist wõib olla.


Eesti keelest Läti Hendriku ajal.

Läti Hendrikust, Eesti keele kõige wanemate mälestuste andjast, peame siin weel iseäranis kõnelema. Nagu teada, on tema nende sakslaste teod ja sündused üles kirjutanud, kes kõige esiti Balti-maale tuliwad, nimelt a. 1159 kuni 1227. Läti Hendririkust ei ole kindlasti teada, kas ta sakslane wõi lätlane oli. Mõned on teda koguni eestlaseks arwanud, sest et ta Eesti keeli sõnad on õigesti üles kirjutanud, kuna tema Läti keeli sõnad praeguse Läti keelega kokku ei sünni.

Kindel on, et tema sakslaste hulgas on elanud, õppinud ja kirjutanud.

Tema kirjad on Ladina keeli ja on neid õige paks raamat. J. Jung on nad Eesti keelde ümber kirjutanud, ja nad on 4 andes ühte kokku 244 suurt lehekülge — 1881 kuni 1883 — Tartus Laakmanni juures trükitud, et neid iga eestlane wõib saada. Kahju üksnes, et selles inimeste ja kohtade nimed on ära rikutud: Need peaksiwad nii kirjutatud olema, nagu Läti Hendrik neid kirjutab, aga nüüd on nad muudetud, ja igaühel, kes tõlget loeb, tuleb ikka Ladina keelest järele waadata, kuda see ja teine nimi on kirjutatud; selle läbi on tõlke üleüldine teadusline wäärtus wähendatud, kuna tal üksnes ajalooline wäärtus jääb.

Läti Hendriku kirjad kõnelewad sakslaste tegudest, kuda need Baltimaa eneste alla heitsiwad. Rohkem kui kolmas osa tema kirjadest on üksnes eestlaste üle kirjutatud — pea kõik sellest, kuda