mis otse meie oma õue all meie rahvaga lähemas ühenduses sündis.
Kaarel XII Pärnus.Nagu marutuul oli Kaarel XII Daanimaa sõjaväed metsa pühkinud ja Kopenhageni väravate ees rahu sundinud paluma. Oktobrikuu alguses 1700. a. astus ta Pärnu sadamas randa, et rahurikkujat kuningat Augusti karistada, kes vargsi Riia linna oli tulnud luurama. Siin aga sai ta kuulda, et veel suurem hädaoht Vene tsaari Peetri poolt ähvardab, kes ootamata Narva kindluse kallale kippus. Terve maa värises vaenlase rüüstamise ees. Ülikool oli Pärnu pakku põgenenud. Kuni Rakvereni ulatasid vaenlase eelväe salgad. Siin seisid viimased Rootsi sõjamoona magasiaidad. Maa Rakvere ja Narva vahel oli lagedaks tehtud, hooned tuhaks põletatud, vili ära veetud, lõikamata vili väljadel juba varemini maha tallatud. Kaarli sõjakäik Narva alla.8000 õpetatud sõjameest 37 suurtükiga jõudis Kaarel XII Rakveresse kokku võtta. Nendega tahtis tema 80.000[1] vaenlase kaela langeda, kes Narva linna piirasid. Küll keelasid vanemad sõjapealikud noort tulipead, aga tema kostis: „Ma tean, et Jumal ja õigus minu poolt on, ja ruttan sellepärast rõõmsa meelega oma kiusatud alamatele appi.“ Oli keegi arg ja pidas sõjakäiku hädaohtlikuks, sellele andis kuningas luba Rakveresse maha jääda. Aga viimane kui mees läks 13. novembril teele, julge kuninga eest sõdima. Pea märgati, et Viru ja Alutaguse enam ilma varjuta ei olnud. Vaenlased taganesid rutuga ja põgenenud talupojad tõttasid oma varanduse jätiseid kokku korjama. Teised talupoegade parved jälle saatsid noort sõjakangelast mõlemal pool teed võsasid ja metsi mööda. Vaenlaste väiksemate salkade peale lasksid nemad südikalt ja tegid neile mõndagi kahju. 17. novembril jõudis Kaarel XII Pühajõele. Pühajõe õõnestee oli nii kitsas ja jõgi nii sügav, et Vene sõjaülem Sheremetjev nõu andis terve Vene väega siin rootslasi oodata. Tsaar Peeter aga pidas hoopis võimatumaks, et Kaarel nii hulljulgeks võiks minna, et ta käputäie meestega Narva poole tungiks. Sellepärast saatis tema Pühajõele ainult 6000 venelast Rootsi väele vastu. Kuna õõnesteel võideldi, viis üks Eesti talupoeg, Tehvan Rabe, kes ümberkaudseid kohti hästi tundis, salga rootslasi otse Vene väe selja taha, kes nüüd rutuga õõnesteelt lahkus ja Narva poole põgenes. Sillamäe õõnesteel ei katsutudki vastu hakata. 19. novembril lõi Rootsi vägi 1½ penikoormat siinpool Narva
- ↑ Venelaste arvu Narva lahingus arvatakse 35—40.000 peale. H. S.
