volil otse äraandmise-lepingu Poola kuninga August II-ga. Poola ülemvalitsuse all peab Liivimaa mõisnikkude vabariigiks saama, iseoma sõjaväega, valitsusega ja kohtuga. Isegi evangeeliumiusu vabadus, mis muidu ikka välja nõuti, ei leia selles lepingus enam tähelepanemist. Ka Riia omavalitsus peab murtama ja linn mõisnikkude valju käe alla painutatama. Omakasu astus selles kaubas jultunud näoga ilma ette.
Põhja sõja algus.Aga enne oli veel vaja Liivimaa Rootsi küljest lahti kiskuda. Paras aeg näitas sekski tulnud olevat. Rootsi aujärje peal istus poisikene, kangekaelne ja üleannetu, valmis küll kõige hullemate koerustükkide peale, aga riigivalitsuse asjad on talle vastikud. Kuid püsttuli, mis Rootsi riigi ümber neljast küljest taevani loidab, küpsetab poisikesest — riigimehe, ja poisikese koeruste tagant kargab välja Põhjamaa tulisem sõjakangelane. Aga veel ei tunta Rootsi Raudpead. Kaarel XII-daga arvavad Liivimaa äraandjad kergesti valmis saavat. Riia peale tungimine; selle luhtaminek.Kui seda vana öökulli Eerik Dahlbergi Riias ei oleks, siis võiks käputäie meestega Liivimaa peremeheks saada! Aga vanamees on valvas. Ta ei räägi sõnagi, aga ta tõmbab püssi vinna. Saksa-Poola-Liivi meeste mesimagusad pettusekõned ei suiguta teda magama. 12. veebruaril 1700. a. kell 7 õhtul ajas haavatud, verine Rootsi ratsamees vahutava hobuse seljas kindralkuberneri lossi õue: Saksi sõjavägi on sügaval rahuajal ilma sõja kuulutamiseta Kuramaalt üle piiri tunginud ja läheneb kiiresti Riia alla! Seal ruttab Dahlberg turu peale, kutsub kodanikud kokku ja paneb kaitsjad vallide peale. Peakorteri seab ta turu äärde vahimajasse. Ööd ja päeva on 75. aastane vanarauk kibedas töös kõige käredama külma käes. Nädalad lähevad mööda, enne kui ta riidest lahti saab võtta, et korralikult puhata. Luhta lähevad äraandjate lootused. Riia ei lange. Mõisnikkudest „kaasvennad“ ei julge avalikult Patkuli ja riigivastaste poole lüüa. Veel ei ole teada, kas Daani laevad valmis seisavad ja Vene tsaari püssirohi kuiv on. Sügavasti alandab vana Dahlberg pealegi äraandjate „kaasvendi“. Juunikuuks 1700. a. kutsub tema maapäeva Riiga kokku ja sunnib mõisnikka sellesama Budbergi juhatusel, kes „kaasvendade“ nimel Patkuli volitas Liivimaad ära andma ja ära müüma, Patkuli „kelmiks ja auvargaks“ tunnistama. Hambaid kiristades panevad mõisnikud hukkamõistmise alla omad nimed, eesotsas Budberg.
Nii pääsis Põhja sõda veerema. Tema üleüldist käiku kõrvale jättes puudutame siin lühedalt ainult seda,
98
