konsistooriumi direktor Friedrich Plater, tähtsamad praostid ajavad asja edasi. Kindla toe aga ajab Kaarel XI ise vaimulikule rahvaharidusele alla. Ta käsib 1694 iga kiriku juurde köstritele veerand adramaad koolide ülespidamiseks välja mõõta. See käsk ei jää mitte enam ainult paberi peale, nagu Liivimaa maapäeva otsus aastast 1687. Sest Rootsi kroonu on nüüd ⁵/₆ maa omanik Liivimaal. Tallinnamaa 8283 adramaast on 2995 adramaad kroonu kätte läinud, Saaremaa 1813 adramaast 1331 adramaad. —
Reduktsioon.Kuidas see oli sündinud?
Meie peame tüki teed tagasi sammuma Rootsi valitsuse alguseni.
Meie maa mõisate liigid Rootsi aja algusel.Rootsi valitsuse algusel langesid mõisad kahte pealiiki: pärismõisad (allodia), mis täiesti erainimeste pärisomad olid, ja laenumõisad, mis riigi ülema võimu omad olid ja laenumeestele ainult pikema ehk lühema aja peale iseäralikkudel tingimistel tarvitada olid antud. Viimasest liigist läksid pärandatavad mõisad pärast esimese laenuosalise surma tema meeste- ja naistesoost järeltulijate kätte edasi. Meestelaenud langesid pärast laenusaaja meestesoo lõppu laenuherrale tagasi. Eluea-mõisad anti ainult eluajaks laenumehe tarvitada.
Laenumõisate kõrval oli pärismõisate arv pisukene. Mõisad, mis Rootsi valitsus kuulsatele sõja- ehk riigimeestele tasuks andis, olid Norrköpingi riigipäeva otsust mööda a. 1604 enamasti meestelaenud. Mõisate äraandmine Rootsis ja Liivimaal.Juba Gustav Adolf jagas rohkesti niisuguseid mõisaid välja; otse mõisate sadu aga langes Kristina valitsuse ajal mõjumeeste rüppe. Et sel teel Kristina sissetulekud hoopis kokku kuivasid, hakkas tema kroonumõisaid müüma ja laenumõisaid hea hinna eest pärismõisateks (allodia) ümber kirjutama, ehk see küll Norrköpingi riigipäeva otsusele risti vastu käis. Selle läbi sai Rootsi riik põhjatumat kahju, kui naiskuningas rahakitsikusest ka ajutiselt pääsis. Pärismõisad jäid igast maksust vabaks ja kõik koormad veeretati talupoegade ja kodanikkude õlgadele. Ühtlasi sattus seni vaba Rootsi talupoeg uute pärismõisnikkude võimu alla ja hakkas ka oma poliitilise vabaduse eest kartma. Nimelt oli pärismõisa omandusega sagedasti ka kohtupidamise õigus talupoegade üle ühendatud, kuna Rootsi talupoeg seni ainult kuningakohut tundis. Maksude tõusmine ja õiguste kärpimine ajas Rootsi talupojad ärevile. Niisama kodanikud ja alama vaimuliku seisuse.
