tada. See sündis Rootsi valitsuse lõpu poole. Rahvakoolide isa Bengt Gottfried Forselius.Rahvakoolide isaks aga sai meie tuntud õpetajaameti kandidaat Bengt Gottfried Forselius.
Sel unustamata mehel ei puudunud arusaamist ega tahtmist, ei ka mitte teed, mille peal tahtmist teoks muudetakse. Ta hakkas õigest otsast peale ja asutas 1684 Tartu ligidale Piiskopi mõisa seminar (1684).Piiskopi mõisa rahvakooliõpetajate seminari, „et siit edaspidi koolmeistrid ja köstrid võtta“, „kes pimeduse vastu abi leiaksid, et Eesti noorsugu oma õnnistuse tundmiseks Jeesuse sees kergema tee kätte saaks“. Palvete najal nurub ta pärisorjade peremeestelt omale koolipoissa. Pärastpoole tuleb kuninga käsk appi. Õpetajaks ja kooliraamatute kirjutajaks heidab tema ise. Rootsi kroonu annab magasiaitadest koolipoistele leiba. Õpetust jagati lugemises, kirjutamises, katekismuses, piibliloos ja kirikulaulus. Terased poisid tegid kaheaastase õpetuse järele eksamid ja Forselius muretses neile koolikohad. Koolide asutamine.Neid peab aga alles asutama. Kes neid peab asutama? Maa peaks, kihelkonnad peaksid. Aga need magavad. Õpetajad, kes Forseliuse sõbrad ja tuttavad, asutavad koolikohad. Muidugi jõudu mööda. Nad annavad rehetoa ehk mõne tarvitamata maja kooliruumideks, annavad ka hagu kütteks ja lõmma valgustuseks ja kooliõpetajale talve otsa perelauas süüa. Suvel lähevad koolmeistrid koju vanemate juurde ja teevad põllutööd. Sügisel algab õpetus laste kallal, et neid inimesteks kasvatada, ristiinimesteks õpetada. Imelikud koolipoisid kogusid noorte koolmeistrite ümber: kiltrid ja kubjad, naisemehed ja lesed. Nii tuliselt kihutab õppimisehimu taga. Pea on üle 1000 koolipoisi, habemikka ja habemeta, uutes koolides koos.
Pärisisandad ei mõtlegi Forseliuse kõrget ettevõtet edendada. Nemad saavad Forseliuse ettevõtte verivaenlaseks ja katsuvad seda sumbutada ja lämmatada…
Kuningas peab ise asjalugu läbi katsuma ja ise otsuse andma, arvas Forselius ähvardava hädaohu tõusmist nähes. Ta võtab kaks kasvandikku ühes, Ignati Jaagu ja Pakri Hansu Jüri, ja sõidab Stokholmi. Tallinnamaa piiskopi Gerthi kaudu pääseb tema Kaarel XI ette, katsub poissa kuninga kuuldes ja toob tunnistuse, et orjad koguni mitte nii juhmid ei ole, nagu kuningale ette on puhutud. „Talupoegade kuningast“ saab talupoegade kooli vägev kaitsja. Kui Forselius ka suvel 1688 Läänemeres õnnetuma otsa leiab, rahvaharidus võidab omale uued kasuisad. Liivimaa kindralsuperdent Fischer, Liivimaa ülem-
90
