Lehekülg:Eesti ajalugu. Reiman 1920.djvu/78

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

V.

Rootsi aeg Eestis.

Ordu valitsuse lõpul kisti Eesti kodu kolmeks lõhki. Tallinnamaa heitis Rootsi riigi osaks. Liivimaa müüs viimane ordumeister Kettler Kura hertsogikrooni eest Poola kuningale Sigismund II Augustile. Saaremaa jäi „Liivimaa kuninga“ Magnuse pärandusest Daani omaks. Et ka Vene tsaar Ivan Hirmus saaki ihaldas, kestis maadlemine Põhjamaade vahel veel kaua edasi. Paremad ajad koitsid meie rahvale alles unustamata kuninga Gustav Adolf’iga. Altmargi sõjariistade-rahu ühendas 1629 meie mannermaa Rootsi valitsuse alla. Brömsebro rahulepingus sundis naiskuningas Kristina Daanimaad 1645 veel ka Saaremaad käest ära andma. Esimest korda pärast vabaduse kaotamist oli meil jälle ühine peremees, pealegi hea ja hoolikas peremees.

Rootsi sõda Venega (1656—1661) ja Poolaga (1657—1660).Algavat rahu- ja ülesehitamise-tööd segas 17. aastasaja keskpaigal veel kord sõda, mis kuninga Karl X aujärjelesaamisel põlema puhkes. Meie kodumaa tundis valu nimelt Vene tsaari Aleksei Mihailovitshi sõjavägede poolt. Kuna tsaar ise 1656 Väina kaldaid mööda Riia alla ligines, tungisid vähemad salgad üle Naroova jõe ja rüüstasid Viru- ja Järvamaad. Kokenhusenist tuli vürst Trubetskoi 40.000 mehega Tartut piirama. Linna kaitsesid ainult 200 Rootsi soldatit, 200 kodanikku ja 100 ratsameest. Kindlused olid puudulised. Abiväed löödi tagasi. Püssirohi lõppis. Tartu langeb venelaste kätte 1656.12. oktoobril 1656 andis kommandant Lars Flemming varjuta paiga venelaste kätte. 140 meest, kes

78