Lehekülg:Eesti ajalugu. Reiman 1920.djvu/51

dust ei või sellest teha, ja alati mõistab tugevam lepingutegija lepingut nõnda, kuidas tema tahab. Mõisa põldusid harima pandi talupojad. Ja juba õige aegsasti ja rängasti. Orjused.Muidu ei oleks paavstil Gregoriusel IX 1238. a. mitte põhjust olnud keelda, et talupoegi teoorjusega ärgu rõhutagu ja neid „tagasi vaatama sunnitagu“. Asus mõis metsa lähidale ehk vahel metsa, kus tammed heast maapõhjast tunnistust andsid, siis pandi jällegi talupojad kända kangutama ja uut põldu tegema. Et maal ainult selle järele väärtust oli, kui palju ta müügiks ja väljaveoks vilja kasvatas, Karjamõisad.asutasid laenumehed peamõisa kõrva veel karjamõisaid (Vorwerke), kas külade asemele ehk lähikorda, et tööjõud saadaval oleks. Seega tuli talupoegadele uut orjust juurde: nemad pidid hooneid ehitama, metsa maha raiuma, saatu ja kütist looma, põldu harima, karja talitama, põllu- ja karjakasvatuse Viljavedu.saadusi müügile vedama, sagedasti väga kaugele sadamalinnadesse. Rukkid veetakse Tallinnast juba 13. aastasaja lõpul väljamaale, iseäranis Rootsi ja Soome, linu 1353, linaseemneid Pärnust 14. aastasaja lõpul. Orjused liiga rängad.Orjused käisid talupoegadel vist juba 1314 nõnda üle jõu, et Viru ja Harju laenumehed viljamaksu mõõtu pidid vähendama. Nad tundsid oma põllutööst kasu ja ei raatsinud seda kitsendada. Ka kohused maaisandate vastu ei takistanud suurt. Suviste halbade teede, põhjatumate rabade ja laiade jõgede pärast võeti sõjasõidud enamasti südatalvel ette, kui külm sillad ehitas ja lumi teed siledaks tegi. Aga see ajutine ja väike kergendus viljamaksu mõõdu poolest ei saatnud suurt ja meeleheitlikku häda maailmast. Talupoegade mäss 1343.A. 1343 ei leidnud talupojad enam muud päästmisenõu, kui — mässu. Mässajatega käidi aga sõjaseaduse järele ümber; nad tõugati selle põlve sisse, milles muidu sõjavangid elasid, kes drellide nime all kõik inimeseõigused olid kaotanud. 14. aastasaja lõpul kuuleme juba, et maad maaelanikkudega ühes tükis ära müüakse, aga niisama lahutatakse talupoegi nende haritud talumaadest ja seatakse mujale elama, kui peremeeste kasu seda käskis. Muidu aga köideti talupoeg kümne sidemega tema elukoha külge, sest tööjõust ei tahtnud mõis ilma jääda. Iseäranis takistasid talupoega tema mõisavõlad. Talupoegade väljapääsmata puudus.Mõisategu võttis parema külvi- ja paraja lõikuseaja ära, oma põld jäi kehva harimisega, valmis vili pudenes peade otsast. Ikalduseaastad tulid, vaenlaste rüüstamised tõukasid tema täiesti auku. Ise ei jõudnud tema enam puudusest välja rabelda. Ta läks sinna, kust saada oli. Ja palus oma peremeest. Ja mõis andis, laenas. Ei mitte

51