allaheidetud rahvad ainult nende himude täitmiseks olemas on, inimesed, kes pikad aastad otsa, peale paarikuuse sõjakäigu, ainult vedelemisele elasid, nemad pidid eksiteede peale sattuma. Isegi esialgne sõjameheline tublidus närtsis selles pehmes elus. Vene bojaaril, kes veebruarikuus 1559 vangi võeti, oli õigus ütelda: „Sakstele ei saa keegi midagi meele järele teha: Suvel on neil sõjapidamiseks liig kuum, siis tahavad nad oma sõjariietes ära sulada; talvel on neil jälle liig külm, siis peavad nad sulevoodisid, viina, õlut ja suurt kraami ühes vedama.“ Üleüldised kasud kadusid täiesti, üksik isik astus asemele. Kui ordulaev hukkaminemisel oli, põgenesid juhid ja võtsid ühes, mis võtta oli. Et ordus ka ausaid mehi leiti, tunnistab Plettenbergi kõrge kuju. Aga selleaegiste ajalookirjutajate silma paistis suurem osa ikka mustades värvides. —
Laenumehed.Sagedasti peetakse meie aja mõisnikka ordurüütlite järeltulijateks. Aga ordurüütlitel ei võinud seaduslikka järeltulijaid ollagi, sest nemad elasid, nagu mungad kunagi, ilma abieluta, ilma perekonna hariva ja kasvatava mõjuta. Mõisnikud on vasallide ehk laenumeeste järeltulijad, kes pikkamisi kõik õigused ja eesõigused omale pärisid, mis ordul olnud. Just nemad said vaheliikmeks maa pärisperemeeste ja pärisrahvaste vahel. Nende teoviisi järele kujunes Eesti rahva elu orduajal kõige rohkem.
Laenuolud.Laenuolud on lugejal Lääne-Euroopa ajaloost tuttavad. Maaisandad jagasid suuremad ehk väiksemad maaosad ustavatele meestele välja lühema ehk pikema aja peale tarvitada. Selle eest pidi laenumees laenuandja vastu mõnesuguseid kohuseid täitma. Neist oli tähtsam ja kulukam sõjateenistus. Maaisandad ise seisvaid sõjavägesid ei pidanud, vaid kutsusid tarbekorral laenumehed nende sulastega kokku. Alles orduaja lõpu poole hakati raha eest sõjamehi (Landsknechte, Söldner, Soldaten) palkama, kui laenumehed iseseisvaks tõusid ja vastikuks läksid.
Laenuolude kujunemine Liivimaal.Nagu muud Läänemaade olud, nii kanti sealne laenuvalitsuski 13. aastasajal meie kodumaale. Ainus maaisand oli esialgu siin piiskopp Albert, kes ristisõitjatega tüki Läti- ja Liivimaad oma alla heitis. Ristisõitjad aga tulid ja läksid nagu rändajad linnud. Et alati sõjavalmis vägi käepärast oleks, asutas Albert Kristuse sõjateenistuse vendade ordu ja andis ühtlasi sõjaka vaimuga sakslastele maad laenuks. Aga ordu ei paindunud Alberti käes mitte kui hädaohtlik tööriist, vaid ajas varsti karvad püsti. Ordu tähtsus ja tarvidus rahutumal ajal tõstis väge-
46
