Lehekülg:Eesti ajalugu. Reiman 1920.djvu/44

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

lest teadagi, vaid piiravad Kolovere lossi ümber, kuhu palju mõisnikka oma perekondadega on põgenenud. Aga Christof Münchhausen kogub Saksa sõjaväge nende vastu. Ta sunnib ka „Lihula ja teiste kohtade talupojad enesega ühes tulema, muidu ähvardab tema nad alasti riisuda“. Talupojad teevad Münchhauseni käsul, nagu tuleksid nemad Kolovere ümberpiirajatele appi, kuna Münchhausen ise aga teisest küljest Saksa sõjameestega piirajate kaela langeb. 70 talupoega leiavad surma. Kuningas võetakse vangi ja kistakse neljaks lõhki. Teisi talupoegi piinatakse hirmsasti ja hukatakse siis Kolovere ja Tallinna väravate ees ära. Seega lõppis talupoegade viimane vastuhakkamine a. 1560. Sest ajast peale ei katsunudki ordu enam maad päästa, vaid ordu võimumehed hoolitsesid ainult veel eneste eest. Läbirääkimised Poola kuningaga venisid pikale, Poola abist ei olnud suurt tunda. Vene salgad ulatasid Võnnuni, Pärnuni, Tallinnani. Tallinna meeste hulljulge pealekippumine Pärnu maanteel 11. septembril 1560 löödi tagasi, aga ootamata vahvus pani ometi vaenlase imestama ja Paide poole taganema. Liivimaa läheb võõraste võimude kätte.Et ordu poolt enam mingit toetust loota ei olnud, ütlesid Tallinna linn ja Harju, Viru ja Järva rüütelkonnad ordumeistrile ustavusevande üles ja andsid 4. juunil 1561 maa ja linna Rootsi kuninga Eerik XIV valitsuse alla. Nüüd tõttasid ka Poola kuningas ja Kettler. 28. novembril kirjutati Vilna linnas lepingule alla: oma Poola sõpruse palgaks sai Kettler Kuramaa Poola ülemvalitsuse all pärandatavaks laenuks; tema astus ilmlikku seisusesse ja võttis omale Kura ja Semgalli hertsogi nime. Kõik maa siinpool Väina jõge sattus Poola kuninga kätte, kes temale Augsburgi usutunnistuse vabaduse, Saksa valitsuse ja Saksa keele ainuõiguse lubas alal hoida. 5. märtsil 1562 vabastas Kettler Riia ordulossis rüütlid nende ustavusevandest, võttis ordumantli seljast ja andis ordu risti, pitsari ja lossi võtmed Sigismundi voliniku, vürst Radziwilli, kätte. Seega lõppis Saksa ordu Liivimaal. —

Tagasivaade orduaja peale.Langemise põhjused ulatavad tema alustusesse. Ordu põhjendati väikse salgakese võõramaa inimeste peale maa päriselanikkude allaheitmiseks ja pärastiseks rõhumiseks. Ordu langemise põhjused.Saksamaalt ei tulnud suuremaid hulkasid, nimelt põlluharijaid mitte järele, et pärisrahvaid oleks võidud ära hävitada, nagu Preisimaal, ja uute peremeeste ja uute orjade vahele ei tekkinud vähematki ühendavat sidet. Võitjad panid karmilt kõik need olud siin maksma, milles nad Saksamaal olid üles kasvanud. Saksamaal

44