maal. Fürstenbergi asemel Kettler väejuhataja.Tema meelest oli ordu lõpp kindel, ning ta palav soov oli, ise Liivimaa üle poolakate abil ilmlikuks peremeheks saada, nagu Albrecht Preisimaal. Sellepärast heideti Fürstenberg kõrvale, kes Liivimaa iseseisvust kaitsis ja Poola vastu tööd tegi.
Tartu langemine 1558.Üheksa päeva pärast Kettleri valimist langes Tartu ühes 552 suurtükiga vaenlase kätte. Avalikult nimetati piiskopp Hermann Vesselit äraandjaks. Suur oli saak. Fabian Tiesenhausen üksinda kaotas 60—80.000 taalrit, ehk küll hiljuti, kui Fürstenberg raha sõjapidamiseks ja palgasulaste maksmiseks nõudis, kellelgi punast kopikat hinge taga ei olnud.
Kui häbi veel võib suurem olla, kui Narva või Tartu langemine, siis võiks seda nimetada, et ordu kindlused Põltsamaa, Laiuse, Rakvere, Toolse, Rõngu, Kavilda alla andsid, ilma et vastupaneku katsetki tehti. Schmerten jooksis Paidest ära ja jättis kindluse tühjaks, ilma et vaenlast kuskil näha oli. Küll võidab Kettler Rõngu jälle tagasi, lööb vaenlasi Tõraveres ja ajab neid Tartuni taga. Aga kuna venelased Tartust endid taganemisele valmistavad, pöörab Kettler äkitselt ümber ja läheb terve väega Tallinnasse — oma haiget jalga parandama. Tõepoolest ajasid teda tema enese tumedad plaanid Tallinna ruttama, sest üks osa saaki ähvardas Daani kuninga Christian III kätte sattuda. Selle hädaohu sai ta ka ära pöörda ja peale selle ennast rikka Paadise kloostri peremeheks teha. Kevadel 1559 lubas Moskva tsaar pooleks aastaks sõjariistade-rahu pidada, sest Krimmi tatarlased hakkasid jälle vastu tõrkuma, ja Liivimaa peremehed said hinge tagasi tõmmata, oma maade pärast teiste naabritega edasi kaubelda. Tartu- ja Virumaa aga jäi venelaste kätte, niisama kõik võidetud kindlused, mis orduvalla kaheks osaks lõhkus. Ei kestnud kaua, siis sai neid osasid veel rohkem. Maaherrad pandivad, müüvad maid võõrastele võimudele.Sest 31. augustil 1559 andis Kettler Liivimaa Poola kuninga kaitse alla, kes selle eest ribakese maad Väina ääres ning mitmed tähtsad kantsid pandiks vastu sai. 15. sept. tegi peapiiskopp sedasama oma maaga ja lossidega. Poolakad panid omad mehed lossidesse, muud varju neist ei tulnud. Kettler seletas, et Poola abi viibib, niikaua kui Fürstenberg ordu eesotsas seisab. 17. sept. tõstab Kettleri erakond oma mehe pukki, aga juba 9 päeva hiljemini pudeneb orduriigi küljest uus lamakas maha. Saaremaa piiskopp Johann Münchhausen müüb oma piiskopivalla 30.000 taalri eest Daani kuningale Friedrich II-le ja paneb ise Saksamaale plehku. Uueks Saaremaa isandaks saab kuninga vend Magnus, niisama vilets mehike, nagu senised Liivimaa isandad.
42
