berg, saatkonna peale, riisus kaebtuskirjad käest ja uputas 16 meest Liivajärve jää all ära. Jälestus käis läbi maa. Paavst mõistis Riia linna ordu ustavuse vandest vabaks ja nimetas Riia vaimulikuks ja ilmlikuks isandaks — peapiiskopi. Ülemad vaimulikud pidid vihatud ordu valged riided seljast võtma ja endisi Augustiini ordu musti riideid kandma. Valga maapäeval (a. 1435) andis viimaks ka ordu „riietetülis“ järele: kandku vaimulikud ülemad Augustiini ordu musta kuube igaveste aegadeni! Aga juba a. 1451 võltsis ordu paavsti kirja, mis vaimulikka käskis ordu kuue jälle selga panna, ja paavst kinnitas a. 1452 kulla eest võltsimise! Et linnad, eesotsas Riia, vaenuliseks ühenduseks kokku heitsid, tegi peapiiskopp Silvester Stodewescher ja ordumeister Johann von Mengede a. 1452 Kirchholmi leping ordu ja peapiiskopi vahel 1452.Kirchholmi lepingu. Selle järele pidid mõlematel Riia linna üle ühesugused õigused olema. Aga a. 1479 loitis vaenutuli jällegi Riia pärast kõrgesse, kes peapiiskopi Stephan Grube poole hoidis. Esiotsa käis ordu käsi halvasti, ordu loss Riias lõhuti maha, ordu väed löödi tagasi. Aga a. 1491 võitis ordu Neuermühlenis linnameeste üle ja a. 1492 uuendati Kirchholmi leping. Riia vandus ustavust niihästi ordule kui ka peapiiskopile. Hädaoht Vene poolt.Kõik kolm riidlejat pidid nüüd leplikumad olema: hommiku poolt ähvardas raske hädaoht, ei mitte ainult lagedat maad, vaid ka linnasid, nimelt Riigagi. Kauema aja tagant ilmuvad sakslaste vanad vastased — venelased jälle Liivimaa ajaloo näitelavale. —
Ivan III oli Mongoli ikke maha raputanud, Novgorodi oma alla heitnud, Hansa kaubamajad kinni pannud ja Naroova paremale kaldale Narva vastu tugeva Ivangorodi kindluse ehitanud. Sõda Venemaaga seisis ukse ees. Ordumeister Volter von Plettenberg.Ordu etteotsa seati a. 1494 paras mees, küll kõige parem, vahvam, targem, keda ordu iial on tunnud, Volter von Plettenberg. Esimesed ametiaastad kulusid Vene sõja ettevalmistamise peale. Otsiti lepinguosalisi. Ei leitud kedagi muud, kui Leedumaa. Ja teda ei võinud usaldada. Katsuti Roomast ristisõidu ehk vähemalt rahakorjanduse üleskutset saada. Aga sellegi poolest tehti takistusi. Valga maapäeval a. 1498 püüdis Plettenberg ordut, vaimulikku valitsust ja linnasid ühise vaenlase vastu ühisele vastuhakkamisele kihutada ja kõikidele sõjamaksu peale panna. Sest nüüd sõditi juba suurelt osalt palgalistega (soldatitega). Viimaks lubati iga Eesti talu ja iga Läti adramaa pealt 1 Riia mark maksta ja 15 Eesti ja 20 Läti talu pealt pidi „üks hea Saksa sulane“ sõtta saadetama. Ainult linnad, kelle kaubanduse pärast just sõda kar-
34
