Lehekülg:Eesti ajalugu. Reiman 1920.djvu/32

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

all, arvu poolest 20, siis veel 50 väiksemat lossi, kus sundijad käsivad. Peale selle oli ordu sõjaline asutus algusest saadik, mille ülem mure sõjavägede soetamise ja sõjariistade valmistamise kohta käis. Ordu oli alaline leer, iga silmapilk valmis vaenuteele astuma. Mis ime, et ordu ennast pea ülemaks maa peremeheks hakkas pidama ja juhtiva osa oma kätte kiskus. Kirjatähe järele seisis ülem võim aga Riia piiskopi, pärast peapiiskopi käes. Linnade võimu kujunemine.Temale pidi ordumeister ustavust vanduma, tema valitses kiriklikkudes asjus ka ordu maajagudes. Sellest tekkisid pea hõõrumised ja nägelemised, mida viimaks verega kustutati. Kolmandaks võimumeheks ilmus Riia linn. Kauplemise ja peapiiskoppide maakingituste abil tõusis tema jõukaks ja vägevaks. Kõva seljatoe leidis tema Hansa ühendusest, kelle liikmeks ta a. 1382 heitis. Linna üle valitses raekohus, kelle liikmed linn valis. Linnal oli oma kohus, maksuseadus ja sõjavägi. Õiguse juhtnööriks võeti Ojamaa (Gotlandi) õigus, pärast astus selle asemele Hamburi õigus, kuna Tallinnale kuningas Eerik IV a. 1245 Lüübeki õiguse kinkis. Riia vaba iseseisvus ja iseteadlik kodanikuseisus ärritas muidugi ordut. A. 1274 muretses tema omale Habsburi tõust kuninga Rudolfi käest õiguse, et tema pidi ilmlikkudes asjus Riia linnas kohut mõistma. Ordu ja Riia vahelise vaenu puhkemine.Linn ei teinud sest teatavakski. Kuid a. 1297 puhkes vaenlus lausa leekima. Riiglased kiskusid ordulossi ja ordukiriku omas linnas maani maha ja hukkasid ordurüütlid ära, kelle nad aga kätte said. Võõraid segatakse võitlusesse.Peapiiskopp ja Tartu ning Saare-Läänemaa piiskopp lõid Riia nõusse, Daanist otsiti abi, isegi Liivimaa õelamaid vaenlasi, leedulasi, kutsuti linna päästma. Hirmsa rüüstamise järele jõudis Hansa a. 1299 riidlejad ära lepitada. Aga juba a. 1305 valati tulle uut õli. Ordu ostis Dünamünde kloostri Cisterciumi munkade käest 4000 marga eest, et laevateed Riia alla kinni panna ja linna oma käpa alla saada. Liivimaal sõditi mõõkadega, Avignonis paavsti juures kuldtukatitega ja valega. Tülitsejate ülekuulamise akt pärgamendi peal venis 50 küünart pikaks ja 1½ küünart laiaks. Paavsti otsusega ei olnud ordu rahul. A. 1313 pani Clemens V tema kirikuvande alla. Ikka kibedamaks ja hoolimatamaks läks kodusõda. Riia tegi uuesti Leedu vürsti Gediminiga lepingu, ordu Novgorodiga. Ordu sõjaka vaimu vastu ei jõudnud linnakodanikud kauem seista. Riia linn ordu võimuses 1330.A. 1330 langes linn ja uus orduloss, mis Väina kaldale ehitati, ähvardas linna iga silmapilk hukatusega, kui temale jälle iseseisvuse mõtted peaksid tulema. Kuid Danzigis vabastas a.

32