Maa jaotamine maa peremeeste vahel.Aga seegi oli juba küllalt suurepärane omandus, mis sakslased enestele olid võitnud. Terve praegune Eesti, Liivi ja Kura kubermang, kolm maakonda Vitebski kubermangust, nimelt Dünaburi, Rositteni ja Lutsi maakond, viimaks laiad osad Leedumaast ja Samogiitiast seisid uute peremeeste võimu all. Seda võimu nõrgendas ainult see asjalugu, et maa viide valitsuskonda oli jaotatud. Esmalt nimetame vaimulikka valdasid. Eesotsas seisab Riia peapiiskopkond, mille valitsejad aastast 1251 peapiiskopi nime kannavad. Tema all seisid kiriklikult kõik teised piiskopid meie kodumaal ning peale Kristuse sõjateenistuse ordu ühendust Saksa orduga (a. 1237) ka Preisi piiskopid. Tema pesapaigaks peeti Riia linna, ehk see küll igapidi iseseisvalt püüdis talitada. Peapiiskopi päralt oli tükike maad Riia lähedal Dahleni lossiga, siis mereäär Koiva jõesuust põhja poole üle Salatsi jõe, viimaks kõige laialisem osa Väina jõest põhjahommiku poole kuni Lubaani järveni ja peaaegu Ostrovi linnani. Piiskopkondadest oli Tartu kõige suurem, mõlemil pool Emajõge, Võrtsjärve ja Peipsi vahel. Lõunapiir ulatas Lätimaani, põhjapoolne piir Palamuseni ja Kodavereni. Saare-Läänemaa piiskopkonnal olid Kuresaare ja Haapsalu pealinnaks. Saaremaast pidi küll hommikupoolne osa, Pöide kihelkond, ordu kätte jäetama, aga selle vastu sai Hiiumaa lõunarand piiskopile. — Pisem oli Kura piiskopkond, kolmes tükis, Hasenpoti ja Pilteni linnaga. — Tallinna piiskopile laialisemat valda osaks ei saanud, vaid ainult mõned adramaad Porkuni ja Kiviloo lossidega. — Kõige rikkam maade poolest oli ordu. Tema nimetas omaks terve Eestimaa, peale Lääne, osa saari, kõik maa Lääne ja Tartu piiskopkonna ja Riia peapiiskopkonna kolme tüki ja Kura piiskopkonna kolme osa vahel. Kuna vaimulikud vallad üksteisest lahus seisid ja peale Tartu piiskopkonna veel kildudesse olid lõhutud, seisis ordu maa põhjapiirist lõunani ühenduses, kui ka paiguti, nagu Võnnu ja Riia ligi, ainult kitsast riba pidi. Ordumeistri kindel elupaik, Võnnu loss, kaitsis kitsast maakaela peapiiskopi maade vahel. — Peale selle omandasid linnad, iseäranis Riia, omale rohkesti maid ja mõisaid ja jagasid nad kodanikusoost laenumeestele. —
Piiskoppide ja ordu võitlused võimu ja Riia linna pärast.Juba maade jaotusest paistab ordu kõrgem politikatarkus ja peenike sõjataktika silma. Ainult tema saab takistamata igasse maanurka oma sõjaväge saata. Tema käes seisavad parematel ülemineku-kohtadel tugevamad kindlused komtuuride hoiu
