piiskopi Alberti tuleviku kahtlaseks. Peale selle püüdis Lüübek Breemeni peapiiskopi kadeduse pärast Alberti vastu ristisõitjaid takistada, kes Liivimaale tahtsid minna endid patust puhastama, ja ristisõitjate arv kahanes tuntavalt. Albert palub Daanist abi.See sundis Alberti uusi abinõusid otsima. Tema pööris silmad vägeva Daani kuninga poole. Valdemar II oli juba 1206. a. laevaväega Saaremaale purjetanud, et siia uut asumaad rajada. Ta ehitas puust kindluse, pidi aga ise selle jälle ära põletama, sest daanlastel ei olnud julgust talve üle kindlusesse jääda. Nõnda suur oli hirm vahva Saare rahva eest, kes kaugel kui kardetavad mereröövlid tuttavad olid. Nüüd sai Valdemar endise plaani teoks teha. Tema lubas kevade sõjasõidu Eestimaale ette võtta, kuna Albert sakslaste nimel pidi tõotama, et kõik maad, mis Valdemar võidab, daanlaste omaks jäävad. Vaevalt oleks Albert neid raskeid tingimisi täitnud, kui ta oleks teadnud, et Liivimaa olud palju olid paranenud. Küll tungis augustikuus 1218. a. Novgorodi suurvürst Svjätoslav 16.000 venelasega Ugandisse, laastas Lätimaal ja piiras Võnnu linna ümber. Temale tulid veel harjulased appi ja saarlased riisusid takistamata Väina jõel. Siis aga taganes Svjätoslav rutuga, sest leedulased olid Pihkva peale langenud. Riiglased käisid selle järel veebruarikuus 1219 harjulasi kodu otsimas hirmsa röövkäiguga, mis kuni mererannani ulatas, ja pöörasid jääd mööda rohke saagiga koju.
Tallinna asutamine 1219.Suvel 1219 sõudis Valdemar 1500 laevaga Eestimaale. Lindanisa maalinn kisti maha ja ehitati Daani linn = Tallinn asemele. Ümberkaudsed Reevele ja Harju mehed saatsid kuninga leeri käskjalad, kes ristiti. Aga see sündis kavaluse pärast. Kolm päeva hiljem, õhtu eel, tormasid eestlased äkitselt daanlaste kallale. Raske verevalamine tõusis. Vaevaga löödi eestlased tagasi. Eestimaa piiskopp Theodorik, keda eestlased kuningaks olid pidanud, jättis oma elu. Sügisel pani Valdemar Daani sõjaväe uude kindlusesse ja sõitis koju. Tüli maade pärast daanlaste ja piiskopi vahel.Tema nõudmine, et mitte ainult Tallinnamaa, vaid ka Ugandi ja Sakala ja õhtupoolsed mereäärsed maakonnad daanlaste omaks tunnistataks, lõpetas sõpruse Albertiga, kes Valdemarile ainult selle osa Tallinnamaast lubas, mis alles võitmata oli. Siiski tükkisid riiglased nüüd suure agarusega Tallinna poole. Järvlaste käest nõudsid nad allaheitmise täheks käemehi ja sundisid ka virulasi ristimist vastu võtma ja endid „Liivimaa kiriku“ omaks tunnistama. Uuel sõjakäigul juhtuvad riiglased veebruarikuus 1220 Järvamaal Kareda külas saarlaste peale, kes siin rüüstamas on. Saarla-
20
