jaoskonnast professori Philippi päevist saadik välja käis, saavad Evangeeliumi kogudusele juhatajaks, et tema oma alust, Püha kirja, uuesti meele tuletas ja Kristust jälle oma kuulutuse heledamaks täheks tõstis, nõnda et Vennasteseltsi abi enam vaja ei olnud. Jumala sõna hakati ustavamalt kuulutama, niihästi suusõnaga kirikus ja koolis kui ka kirjateel. Vaimulik kirjandus tõusis iseäranis R. Kallase sisurikaste ja vaimuvägevate raamatute läbi hoopis kõrgemale järjele. Mitte enam ümberpanekud, mis kange keele ja harimata koore pärast rahvale võõraks jäid, ei toitnud rahva hinge, vaid kirjatööd, mis rahva oma kristlikust vaimust on välja kasvanud ja rahvaliku kõne kuue selga pannud, hakkasid rahva hingest tugevamini kinni. Usuelu segavad nähtused.Kui usul rahva elus siiski seda mõju ja juhatust ei ole, mis temal võiks olla, siis tuleb see sellest, et kirik mineviku needmise alla on sattunud, kus kirikuteenrid valitseva seisuse kasude osalised ja kaitsjad olid, nii et kõik see umbusaldus ja vaen, mis aastasajad rahva hingesse kogunud, ennast ka kiriku ja usu vastu pöörab. Mitte vähem rüüstavalt ei ole usuelu hävitanud kirikuvalitsuse iganenud korraldus, kus patronid kogudustele õpetajaid peale sundisid, ilma et nad koguduste õiglastest soovidest vähematki oleksid hoolinud, ja kus konsistooriumid kogudusi ülekohtu eest mitte ei varjanud, vaid valitseva seisuse politika mõju alal püüdsid hoida ja vägivallagi eest tagasi ei kohkunud. Nii tekkis sügav lõhe kiriku ja usu, koguduste ja valitsuste vahele. Tõsiselt peab küsima, kas kirik vanale alusele jõuab seisma jääda ja neid tormisid kanda, mis uuem aeg äratab. Niikaua kui välimine rõhumine kõigil ühetasa hinge kinni mattis, jäid lõhed ja lahud rohkem varjule. Usuvabaduse manifest 1905. aasta 17. aprillil.1905. aasta 17. (30.) aprilli manifest tõi aga usuvabaduse, sellesama aasta 17. (30.) oktoobri manifest kuulutas südametunnistusevabaduse. Nüüd ei hoia kirikut üleval enam käsutäht, nüüd peab ilmsiks tulema, kas usk veel on vaim ja elu. —
Rasked olid riigivalitsuse rusumised meie kodumaal pärast Aleksanderi II surma. Kõik, mis meie rahva elus edenemas oli, kisti tagurpidi. Kõik, mis vabalt liikuda tahtis, pandi kammitsasse. Kõik, mis venestamisesihtidele ei lähendanud, hävitati ära. Venestamisepolitika katsus Evangeeliumi kirikut surmata. Venestamisepolitika rõhuv mõju.Venestamine tegi rahvakooli politika tallermaaks. Venestamisepolitika ikkesse pandi kõik kord ja kohus, politsei ja valitsusekohad. Eesti rahva omavalitsust, nii palju ehk vähe kui teda ennegi oli olnud, kärbiti ja kitsendati päev-päevalt. Seaduse asemele
138
