dus orjarahva halba iseloomu ja kasvataks „laisast ja rumalast silmakirja-teenrist“ edasipüüdva ja mõistliku põlluharija.
Kõik need mõtted hakkasid Liivimaal kangesti käima. Uute mõtete eestvõitleja Samson von Himmelstierna.Eestvõitlejaks heitis Urvaste pärisherra J. L. Samson von Himmelstierna (snd. 27. juunil 1778). Sihiks seati: maa ja talupoeg tuleb lahutada. Talupoeg saab priiks: võib minna, kuhu tahab, õigemalt: kuhu meie teda lubame. Priiks aga saab ka mõisniku voli maa kohta. Mõisnik võib maa rendi peale anda, kellele tahab; tohib maksu peale panna, ilma et seadus määrab ehk keelab.
1818 saatis von Samson soovikirja välja, et lähem Liivimaa maapäev talurahva vabakslaskmise nõupidamisele võtaks. 1818. a. maapäev.Sõjakuberneri Philipp Paulucci kiri maapäevale 19. juunist (1. juulist) 1818 ja tema kõne maapäeval 27. juunil (9. juulil) õhutas seda mõtet nõnda, et juba 5. (17.) juulil saadikud sõjakubernerile teatavad, et mõisnikud valmis on uut korda looma, mis talurahva ihupriiuse peale rajatud. Küll seletavad mitmed mõjukad maapäeva liikmed vasta, et 1804. a. seadus kindla talumaa tarvitamise ja teokontrahi õigusega mõisnikkudele ja talupoegadele ühtlasi head tõotavat, ja hoiatavad tumeda tuleviku eest, mida seaduse muudatused võivat tuua. Aga markii Paulucci rõhub keisri käsul kangesti peale ja sunnib vastased hääled vaikima. Muudatusesõpru kihutavad taga vabaduseaated, mille kättesaamine nii lähedale jõudnud, ja meelitavad lootused uue korra kaudu kõigist kitsikustest pääseda. Maapäev ei suutnud kauemini vastu puigelda. Ta andis järele. 6. (18.) juulil ilmus Paulucci ise maapäevale ja tänas. Ühtlasi pani tema kirja ette, mis ta selles asjas keisrile tahtis saata ja kus ta mõisnikkude iseäralikka soovisid lubas tähele panna. Nende soovide eesotsas seisis, et maa, mis 1804. a. seadus neile talupoegadele, kes teda harisid, päriseks oli jätnud, kui nad aga seaduses määratud kohuseid täidavad, nüüd täiesti ja kitsendamata mõisnikkude voli alla ja omanduseks langeks!
Vabastamise-seaduse valmistamine ja kinnitamine Liivimaal.Aleksander I kiitis juba 13. (25.) juulil 1818 maapäeva töö heaks ja nimetas vabastamise ettevalmistaja komisjoni. Riias seadsid mõisnikkude, kroonumõisate ja linnade saadikud uue seaduse kokku. Ka Saaremaa maamarshal von Buxhöwden võttis osa. Seaduse väljatööstamise hool jäi õigusetundja J. L. von Samsoni kätte. Erakordne maapäev võttis seaduse vastu. Komisjoni liikmed, maamarshal ja maanõunikud lisasid 21. dets. 1818 (2. jaan. 1819) seaduseraamatule seletava
