lisapunkti maha arvame, said mõisnikud omale kõik õigused ja eesõigused, mis nad aga iial oskasid nõuda. Kinnitatud allaheitmise-kirjade peasisu on, nagu ajalookirjutaja O. Schirren ütleb, „Saksa rahvas ja nende järeltulijad nendes maades ja need maad Saksa rahvale ja nende järeltulijatele”. Üksikutest punktidest nimetame esimesi, kus Augsburgi usutunnistuse vabadust lubatakse kirikus ja koolis ja uus Saksa ülikool tõotatakse asutada. Mõisnikud saavad endised eesõigused tagasi.Maavalitsus seatakse jälle vanale alusele, nagu see 1694. aastani oli olnud. Endised kohtud jäävad edasi kestma, aga neis valitseb Saksa keel. Kohtu- ja muude ametite peale pannakse eesõigusliselt rüütlid. Kaelakohtu-asjus käivad rüütlid ise aga ainult kroonu kohtuvõimu alla. Kohtutes aetakse asju eesõiguste, vanade õigusekommete ja rüütliõiguste järele ja, kus need ei ulata, üleüldise Saksa õiguse järele. Rootsi kroonu poolt tagasivõetud mõisad antakse ehk restitueeritakse jälle endistele omanikkudele. Edaspidi tohivad ainult rüütlid mõisaid osta. Kroonumõisate väljarentimisel on neil eesõigus jne. Nende „õiguste“ ja „eesõiguste“ põhjal oskasid südid rüütelkondade juhid iga parajat silmapilku agaralt tarvitades kõike võimu eneste kätte kiskuda, mis maavalitsusesse puutus. Ameti- ja kohtukohad mõisnikkude käes.Kõik kohtukohad võtsid rüütlid omale, niisama kõik valitsusekohad, peale kindralkuberneri koha, kus enamasti muulased ametisse nimetati. Riia ja Tallinna kubernerid olid aga sagedasti oma maa mehed ja rüütliseisusest. Alamad politseivõimud olid sillakohtud. Nende hooleks anti kõik kaelakohtusüütegude uurimised, maakohtu otsuse täitmised, korrapidamine, teede ja sildade tegemine Silla- ja maakohtud.(sellest nimi sillakohus), maksude sissenõudmine, politseisüüde karistamine jne. Maakohtud uurisid ja otsustasid kõiki kuritöösid, mis lausal maal mittemõisnikud korda saatsid. Mõisnikkude kuritööde asjus tohtisid nemad ainult eeluurimist ette võtta. Nõudmiseasjad käisid tingimata kõik maakohtute alla. Kõrgem edasikaebtuse-kohus oli õuekohus Riias ja ülem-maakohus Tallinnas.
Talupoegade õigluseta seisukord.Võib kergesti ära mõista, mis niisugune peaaegu piirita võim ühe seisuse käes tähendas, kes alati on harjunud oma seisuse tulusid terve maa kasudest kõrgemaks pidama, kelle asemikkudeks nad endid lugesid. Siia juurde tuleb tähendada, et selle piiramata võimu kandjad ei mõistuse ega südame hariduse poolest kõrgel astmel ei võinud seista. 21-aastane sõjakära pidi nemadki tooreks tegema. Noorema põlve olid siis üles kasvatanud verevalamine, katkusurm, puudus ja vaesus. Alaline kitsi-
