Lagena mõisa väljadel leeri üles. Lumelotsi ja vihma sadas maha. Soldatitel ei olnud kuiva kohta hamba all. Puruväsinud ja külmetades ootasid nad hommikut. Narva lahing 20. nov. 1700.20. novembril algas Rootsi vägi palvega. Kell 2 pärast lõunat käskis kuningas peale hakata: „Jumala nimel!“ Kahe tunni vältusel oli lahing võidetud. Kui sügisepäeva varane õhtu maad kattis, ehtis hiilgav võidupärg „Põhjamaa lõvi“ noort pead. Ta ise oli igal pool juhatamas ja õhutamas olnud, kus häda kõige kibedamaks läks ja vaenlaste kuulid kõige tihedamalt ulusid. Kuningas Laiuse lossis talvekorteris.Jõulu ümber viis Kaarel roidunud sõjamehed Eesti- ja Liivimaa piirile talvekorterisse. Ise asus pool lagunud Laiuse lossi elama.
Tali oli hirmus vali. Lund sadas paksult, nii et kõik teed kinni mattis. Inimestele ja hobustele tuli kange puudus kätte. Talvised viletsused.Ühed võttis külm, teised koristas nälg, kolmandad langesid külgehakkavate haiguste küüsi. Rootsi sõjamoonamuretseja Lagerkrona kandis süüd. Kanges kitsikuses hakkasid sõjamehed ise võtma, kust said. Et heaga ei antud, tarvitati kurja ja riisuti oma riigi ja kuniga alamaid. Vaimustus, mida noore kuninga ilmumine ja Narva võit oli sünnitanud, hakkas jahtuma. Külma vett valas rahvale kaela ka nekrutite püüdmine. Rootsimaa oli rahva poolest kehv. Sõda nõudis ikka uusi mehi lipu alla. Korralikul teel ei saadud tarvilikku arvu täis. Lisa püüti väevallaga. Isegi kiriku uste ette seati varitsejad. Leidsid nad terve, tugeva mehe, siis võeti ta kinni ja aeti Rootsi sinine kuub selga. Nii läksid rahva meeled rahutumaks ja salajas näidati rusikat rahurikkujate vastu; aga veel hoidis kartus ja hirm tagasi vägivalda tarvitamast.
Kaarel XII lahkub Liivimaalt.Kui maikuus 1701 Kaarel XII Laiuselt lahkus, et kuningat Augusti karistada, keda ta tema ususalgamise ja ropu elu pärast vihkas, lahkus ühtlasi ka rootslaste sõjaõnn Liivimaalt. Oli ju kuningas kõik vanad, õpetatud rügemendid Kura- ja Poolamaale viinud. Sõda Liivimaal 1701. aastal.Ainult mõni salk harjumata nekruta jäi Liivi- ja Eestimaad arvurikka vaenlase eest varjama, kes palju tugevam ja püsivam oli, kui Kaarel XII teadis arvata. Rootsi sõjaülem Schlippenbach ei jõudnud käputäe õppimata meestega kindral Sheremetjevile vastu panna. Küll kaitses major Roos lõukoera julgusega Räpinat. 12-tunnilise võitluse järele pidi ta taganema. Ainult 30 meest olid temale veel üle jäänud. Õnnelikumalt võitles Schlippenbach ja rittmeister Rehbinder Kasaritsal. Aga pahasti käis Schlippenbachi käsi jõuluaeg 1701 Kamaril, Erastvere lähedal, Kanepi kihelkonnas. 20.000 vaenlast langesid
100
