Maailma ots.
Kreutzwald pühendab „Kalevipojas“ maailma otsa otsimisele kuueteistkümnenda laulu. Vägimees laseb sihile sõitmiseks enesele „hõbedase“ laeva „Lennuki“ ehitada ja laevamehi kõigiti selle iseäraliku ettevõtte jaoks ette valmistuda. Teel võtab ta Lapi targa Varaku juhiks kaasa. Edasisõidul satub „Lennuk“ veeneelu kohta, kust vaalaskala laeva ometi õnnelikult välja veab. Pea jõuab laev Sädemete saarele, kuhu Sulevipoeg läheb suitsevat mäge vaatama, seal aga juuksed ära kõrvetab ja kohe peab laevale tagasi ruttama. Nüüd jõuab laev sinna maale, kus kuked söövad kulda, kanad karda, haned hõbedat, varesed vaske. Muist laevamehi sammub maad vaatama; seal nopib Hiidla neiu nad põlle ja viib isale näha, kes nende mõistust läbi katsudes lubab neid laevale tagasi minna. Põhja poole purjetades jõutakse jäämägedesse ja sealt edasi koerakoonlaste maale, kus Kalevipoeg viimaseid palju maha notib ja oma hobusest ilma jääb. Ilma otsa leidmata annab vägimees käsu koju tagasi sõita.
Nii lühidalt maailma otsa otsimine lugulaulus. Rahvasuu ometi Kalevipoega ei saada maailma otsa otsima ega tunne „Lennuki“ ehitamist. Nagu näha, on Kreutzwald kogu XVI laulu sepitsenud omal luulelõõtsal. Ta oli vist lugenud saksa keeles Saxo Grammatikuse Taani ajalugu või mõnd osa sellest ajaloost. Nimetatud ajaloos kõneldakse, kuidas Taani kuningas Gormos maailma otsa tahab vaatama minna ja teejuhiks sinna targa Thorkilluse kaasa võtab. Gormo sõit on palju juhtumusterikkam kui Kalevipoja oma. Ei või väita, et Kreutzwald kirjelduse laenanud Taani ajaloost, meelde tuletab aga Gormo sõit küll Kalevipoja maailma otsa sõitu. Eesti rahvajutud tunnevad ometi maailma otsa otsimist, aga teisel kujul kui Kreutzwald. Siit ja sealt eeskuju võttes on Kreutzwald maailma otsa otsimise iseseisvalt sepitsenud.
Rahvateadete järele on maailma ots otsata kaugel. Ida pool leidub maailma otsas taevaga kokkupuutuv müür, lääne pool aga meri. Niihästi ühel kui teisel pool on maailma otsa käidud mitmel puhul otsimas, lääne pool muidugi laevaga. Kuid rahvas ei tea, et Kalevipoeg otsinud ja ta laev „Lennuki“ nime kannud, vaid kõneleb lihtsalt nimeta otsijaist ja nimeta laevast. M. Veske on kuulnud ühe teisendi, mille järele Kalevipoeg sõidab laevaga kuhugi kaugele maale, aga et ta sel sõidul maailma otsa oleks otsinud, sellest ei kõnele M. Veske; ainult niipalju ta teatab, et Kalevipoeg sel puhul
89
