tagaajamisel kaldal tüki maad edasi rutates ja jäädavalt jäädes sellelegi alale.
Järv iseenesest veekoguna ei või muidugi terviseid saata. Kui aga terviseid saadetakse, tuleb oletada, et seda teeb järvehaldjas. Selleks annab Ülemiste järve lugu näpunäiteid. Seal nimetab terviste saatja ennast Ülemiste noormeheks ja terviste saaja Käsmu neitsiks. Seega tuleb oletada, et Ülemiste järves asunud meeshaldjas ja Käsmu järves naishaldjas. Jäneda järve tervistesaatjat nimetab rahvasuu noorhärraks, terviste saajaid aga Viitna neitsideks (Näkiraamat, lk. 132). Ilmjärve ja Saadjärve haldjate soo suhete kohta puuduvad meil andmed.
Jõed, allikad.
Alguses puudunud jõed täiesti. Kõik loomad käinud järvest joomas, milline käik loomadele palju vaeva sünnitanud. Sellepärast otsustanud Vanataat jõgesid kaevata, kust loomad saaksid juua. Selleks kutsunud ta loomad kaevama. Loomad valinud rebase jõe sihiajajaks. Rebase siia-sinna-jooksu pärast saanud jõed ja ojad kõverad. Nii on loomad Emajõe kaevanud (Eesti kohalikud muistejutud I), aga ka muid jõgesid (Miks, lk. 32). Ühe teate järele tallanud jänesed Emajõe.
Emajõe kaevamist on mõned pidanud Fählmanni omaks luuleks, kuid sel lool leidub alus tõesti rahvasuus; mõnikord ei nimetata jõe nime, vaid loomad kaevavad lihtsalt jõe.
Võhandu jõe teab rahvasuu niisama tekkinud olevat kui Emajõe. Võhandus määratakse aga sihiajajaks jänes, kuna muud loomad kaevanud. Jänes jookseb siia-sinna, sellepärast jõgi nii kõver ja keeruline.
Rõuge Pärlijõest kõneldakse, selle kaevanud Kalevipoeg. Ühe teate järele kaevavad kaks meest Vanaisa käsul ühe jõe Kanakülast Tallinna poole, teise Viljandist Pärnusse (Hurt XXI, lk. 805).
Nagu eestlased, tunnevad ka lätlased ja liivlased jõgede kaevamist loomade poolt; Vanataadi käsul hakkavad loomad tööle ja valmistavad nagu Eestiski kõverad jõed; lätlastel kaevavad nad Väina jõe.
Mõne teate järele voolanud jõed alguses kas mahla või mõdugi, nagu mitmed mõduallikad, näiteks Kavildas, Räpinas, Kanepi V.-Piigastes, ehk aga ka piima. Võimalik, et niisugusele väitele piibel aluse annud, kus kõneldakse piima ja mett voolavast maast. Soomeski teatakse rääkida jõgede piimavoo-
87
