järve nime omandab. Teised järved poegivad rändamisel, osa vett jääb siia, teine osa rändab sinna. Võnnu Tõmmujärv katkeb kaheks, tekib kaks Virga järve, Ilmjärvest üks järv Elistvere sohu, teine Kaiavere sohu, Torma Kaunjärvest Alakõrele kaks lompi, Kahala järvest Kuusalu järv ja Tuurakakatku järv jne. Rändamisele lähevad järved kõigi oma loomadega, kaladega, vähkidega; teel pilluvad nad neist mõne maha.
Mitmed järved rändavad ligidale, teised kaugele. Õisu järv rändab Järvamaalt Viljandimaale, Tapa järv Tartumaale Kursi kihelkonda, Kilingi Lemsi järv Lätimaale Lemsalu linna alla, Piikjärv tuleb Soomest Eesti. Teised järved lepivad kas oma või naaberkihelkonnaga.
Järvede rändamise põhjus on tavalisesti vee roojastamine. Tahes püsida puhtuse sümbolina ei või järved sallida eneste roojastamist. Roojastamise puhul ei taha nad enam jääda endisele kohale, vaid rändavad mujale.
Roojastavad tavalisesti naisterahvad. Muidu teatakse just naisterahvaist, et nad allikaid roogivad puhta, selge vee saamiseks, kuid järvi solgivad nad just kõige sagedamini, pestes järves sopast pesu või järve muud viisi reostades. Mallas heidetakse kärvanud loomakari järve; see põhjustab järve ärarändamise, sest et kärvanud loomad ju järve vett reostanud.
Harukorral tuntakse muidki järvede rändamise põhjusi. Kahala ja Maardu järve haldjad tülitsevad teineteisega ja lähevad oma kaebustega Vanataati tülitama. Tüli lõpetamiseks lahutab Vanataat järved teineteisest kaugemale. Asti järves Karksi kihelkonnas öeldakse asuvat vete-ema poja ja tütrega. Vete-ema ühes pojaga tüdib Karksis asumast, tütar mitte: tütar seisab lahkumisele vastu. Vete-ema vihastub, pistab tütrel silma peast, käänab kaela kahekorra ja rändab siis pojaga üheskoos Lätimaale, kus praegu Asti järv olemas. Tütar jääb Ikeperä järvena Karksi maha.
Mitmed järved võtavad rändamis-teekonna koguni iseäralikkudel põhjustel ette. Neil järvedel puuduvad nimed, s. o. ümberkaudsed elanikud nimetavad neid ainult järvedeks, vahet tegemata, missugusest järvest kõne. Niisugune nime puudumine ei meeldi ometi järvedele; nad otsustavad mujale rännata, kus neil lootust nime osalisteks saada. Roosa Kõrgepalu ja Sooru vahelisest Suursoost rändab järv nime puudumise pärast ära teisale, kus ta Välgjärve nime omandab. Keegi karjane hüüab järve tulekut nähes: „Näe, näe, must
83
