Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/81

See lehekülg on heaks kiidetud.

Soomes, enam aga Karjalas ja Ingeris, tekivad saared merre sattunud munast (J. Krohn, Kalevalan toisinnot I, lk. 78—150).


Järved.

Järvede tekkimise kohta leidub paar teisendit. Ühe teate järele loonud Taevataat mere ja järved. Taevataadi loomist nähes tahtnud ka vanapagan merd ja järvi luua, kuid ta tööst tulnud sood ja mülgastega rabad välja, kuhu inimesed ei pääse jalgsi ega venega.

Teise teate järele Viljandimaalt pääsnud hall härg Vanataadi koplist välja; et härg pime olnud, juhtinud teda ees ja taga liikuvad vaimud. Mõne koha peale kaevanud hall härg sarvedega sügavad augud. Neist aukudest tekkinud järved. Aukude tegemise järele joosnud hall härg jälle edasi (23388). Näib, et rahvasuu on siin rännanud järvede loo ära vahetanud, õigemini üldistanud üldise järvede tekkimisega. Rännanud järvede ees jookseb tõesti hall härg ja teeb neile aset, aga et kõik järved oleksid tekkinud härja sarvede kaevamisest, jääb küsitavaks.

Palju järvi on alles hilisemal ajal tekkinud. Nõid Peipa eest põgenevad kuningapoeg ja kuningatütar viskavad teel veetilga maha, mis kasvab Peipat neelavaks Peipsi järveks (Eesti koh. muistejutud, lk. 2). Hulk järvi saab Kalevipojast alguse. Kuremäel kaevab Kalevipoeg Kontsa järve (Teised Kodused jutud, lk. 6), Nõos tekib Kalevipoja maasse sattunud mõõgast Mõõkjärv (Kod. jutud I, lk. 23), Endla soos on Kalevipoja kaevatud järv, niisama Vihtlas; Ratasjärv Rõuges saab alguse Kalevipoja rattast. Bertrami teate järele nutnud Kalevipoeg Noievere järve, muidu ei tea rahvamälestused Kalevipoja nutust midagi, küll aga Kalevi naise nutust, millest tekib Ülemiste järv, niisama kui Pirita nutust Naistesoo. Vägimehe kiviviskamisest tekib Kiltsi järv, kuna ta joomise peale kaob Kuremaa järv, niisama Kuusalus härja joomisest liivapealne järv. Tallinna-alusest lahest kõneleb rahvasuu, see olla viiest Kalevipoja veetilgast nii suureks kasvanud.

Nõo Vanajärvest teatatakse, selle kaevanud vanapagan. Ühe teate järele tallanud jänesed Võrtsjärve praegusel kohal selle järve; Võnnu Allikjärv tekib ümberkaudsete elanikkude palvel Vanaisa käsul allikast, Kivijärv aga raba põlemisest. Veel mitu suuremat veekogu


81