sünnib vaimude tunnil südaöösi, teisal öeldakse — kell 12. Peale jõulusid tuntakse säärast vee viinaks muutumist ka jaaniöösi samal ajal. Enne ja pärast muutumise silmapilku on vesi ikka vesi. Mõnedki on käinud viina allikast või kaevust ammutamas, aga et õiget silmapilku ei teadnud, ei tabanud nad viina, vaid ainult vett.
Vee viinaks muutumise usk jõulu ja jaanipäeva puhul ei ole mingisugune eesti usk, vaid rahvusvaheline. Niisugust usku tunnevad kõik Euroopa rahvad, alates soomlastest ning venelastest ja minnes edasi kuni Portugalini. Isegi Aafrikas tuntakse berberlaste seas seda usku (Westermarck, Ceremonies, lk. 94). Kõige vanemaid jälgi sellest usust leiame juba Pliniuse kirjadest (Historia naturae II, 106).
Taevast tulnud vee peale ei hakka nõidus, kuna see muidu enamasti igale poole jälgi jätab. Vesi võib isegi nõiduse ja roojuse jälgi kaotada. Ristitud liivlased püüdsid ristimist enestest kaotada, endid Väina jõkke kastes ja seal pestes (Läti Henriku ajaraamat I, 9; II, 8; IX, 8).
Alguses olnud igal veel parandav vägi, aga aja jooksul kadunud see vägi iseäralikul põhjusel ja jäänud järele mõnele allikale, jõele ning järvele. Viimaseid hüüti ühtlasi pühaks. Säärane usk, et vesi võib haigusi parandada, aga ka haiguste eest varjata, leidub veel meie ajani Eestis. Setud käivad jaaniöösi meie päevilgi Jaama jões suplemas (Wiedemann, Aus dem inn. u. äuss. Leben, lk. 415). Suplejad loodavad suplemisest kas tervisele tuge ehk aga mõne pahe või haiguse kõrvaldamist. Sel puhul ohverdavad mitmed oma särgid neile õnne soovivaile kerjajaile. Teised jälle viivad jaaniöösi iseäranis mõjuvaks saanud vett pudelites koju. Samasuguse lootusega suplevad teised kolmekuninga-päeval jordani vees. Ei hoolita pakasest ega millestki, vaid kastetakse ennast laias urkas vee alla või vette, kindlas usus, et niisugune kastmine tõbede eest varjab ja head tervist edendab, hoolimata sellest, et mõni varemini niisugusel jäätükkide vahel suplemisel just tervisest ilma jäänud. Jälle teised viivad õnnistatud püha vett pudelites koju, kus vesi kas kogu aastaks pudelisse jääb, kui teda arstirohuna vaja ei ole enne ära tarvitada.
Paavstiusu järele omab õnnistatud vesi maagilist väge ja kihutab peale muu kurjad vaimud oma teed. Kui piiskopp Marcellus IV aastasajal Zeusi templi tahtnud ära põletada, keelnud kuri vaim seda tegemast. Piiskopp lasknud müüre ja sambaid õnnistatud veega pritsida ja kohe võtnud tempel tuld. Õnnistatud veega peletatakse kurjad vaimud majaloomadest,
62
